ROLLO MAY – Tech Global Education (original) (raw)

Original: http://webspace.ship.edu/cgboer/may.html

ROLLO MAY

1909 – 1994

Dr. C. George Boeree

Elulugu

Rollo May sündis 21. aprillil 1909 Ada linnas Ohios. Tema lapsepõlv polnud eriti meeldiv: ta vanemad ei saanud omavahel läbi ja lahutasid lõpuks ning tema õde oli psühhootiliselt lagunenud.

Pärast lühikest peatumist Michigani osariigis (tal paluti lahkuda, kuna ta oli seotud radikaalse tudengiajakirjaga), õppis ta Ohio osariigis Oberlini kolledžis, kus sai bakalaureusekraadi.

Pärast kooli lõpetamist siirdus ta Kreekasse, kus õpetas kolm aastat Anatolia kolledžis inglise keelt. Sel perioodil veetis ta aega ka rändkunstnikuna ja õppis isegi põgAmeerika Ühendriigidlt Alfred Adleri juures.

Ameerika Ühendriigid-sse naastes astus ta liidu teoloogilisse seminari ja sõbrunes ühe oma õpetaja, eksistentsialistliku teoloogi Paul Tillichiga, kellel oleks tema mõtlemisele sügav mõju. May sai oma BD 1938. aastal.

May kannatas tuberkuloosi käes ja pidi veetma kolm aastat sanatooriumis. See oli ilmselt tema elu pöördepunkt. Surmavõimalusega silmitsi seistes täitis ta oma tühjad tunnid ka lugemisega. Tema loetud kirjanduse hulgas oli Taani usukirjaniku Soren Kierkegaardi kirjutisi, kes inspireerisid paljuski eksistentsiaalsest liikumisest ja olid inspiratsiooni May teooriale.

Edasi õppis ta psühhoanalüüsi Valgesse Instituuti, kus kohtus selliste inimestega nagu Harry Stack Sullivan ja Erich Fromm. Ja lõpuks läks ta New Yorgi Columbia ülikooli, kus 1949. aastal sai ta esimese doktorikraadi kliinilises psühholoogias, mille see asutus kunagi andis.

Pärast doktorikraadi omandamist jätkas ta õpetamist erinevates tippkoolides. Aastal 1958 toimetas ta koos Ernest Angeli ja Henri Ellenbergeriga raamatu “Eksistents”, mis tutvustas Ameerika Ühendriigid-le eksistentsiaalset psühholoogiat. Elu viimased aastad veetis ta Californias Tiburonis, kuni suri 1994. aasta oktoobris.

Teooria

Rollo May on tuntuim Ameerika eksistentsiaalne psühholoog. Suuremat osa tema mõttest saab mõista, lugedes eksistentsialismist üldiselt, ning tema ideede ja Ludwig Binswangeri ideede kattuvus on suurepärane. Sellegipoolest on ta pisut peavoolust eemal, kuna teda mõjutas rohkem ameerika humanism kui eurooplasi ning ta on rohkem huvitatud eksistentsiaalse psühholoogia ühitamisest teiste lähenemisviisidega, eriti Freudi omadega.

May kasutab mõnda traditsioonilist eksistentsiaalset terminit pisut teistmoodi kui teised ja leiutab eksistentsialismi vanade ideede jaoks uusi sõnu. Näiteks saatus on enam-vähem sama mis heitlikkus ja langus. See on see osa meie elust, mis on määratud meie jaoks, meie tooraineks, kui soovite, oma elu loomise projekti jaoks. Teine näide on sõna julgus, mida ta kasutab sagedamini kui traditsiooniline termin „autentsus”, et tähendada ärevusega silmitsi seismist ja sellest kõrgemale tõusu.

Ta on ka ainus eksistentsiaalne psühholoog, kellest ma olen teadlik ja kes arutab teatud arenguetappe (muidugi mitte otseses Freudi tähenduses):

Süütus – imiku eel-egoistlik, eneseteadlik staadium. Süütu on enneaegne, s.t pole ei halb ega hea. Nagu metsloom, kes tapab süüa, teeb süütu ainult seda, mida peab tegema. Kuid süütul on mingil määral tahet nende vajaduste täitmiseks!

Mäss – inimese ego või eneseteadvuse arendamine lapsepõlves ja noorukieas täiskasvanute kontrasti abil, alates kaheaastasest „ei” kuni teismelise „mitte mingini”. Mässumeelne inimene soovib vabadust, kuid tal pole siiani täielikku arAmeerika Ühendriigidamist sellega kaasnevast vastutusest. Teismeline võib soovida, et ta kulutab oma toetused ükskõik millisel viisil, mille nad ise valivad – ikkagi eeldavad nad, et vanem raha annab, ja kurdavad ebaõigluse üle, kui nad seda ei saa!

Tavaline – tavaline täiskasvanu ego, tavapärane ja ehk pisut igav. Nad on õppinud vastutust, kuid peavad seda liiga nõudlikuks ja otsivad seetõttu varjupaika kooskõlas olevate ja traditsiooniliste väärtustega.

Loominguline – autentne täiskasvanu, eksistentsiaalne staadium, väljaspool ego ja eneseteostus. See on inimene, kes saatust vastu võttes seisab julgusega ärevuse ees!

Need ei ole traditsioonilises mõttes etapid. Laps võib kindlasti olla kohati süütu, tavaline või loov; Täiskasvanu võib olla mässumeelne. Ainus manus teatud vanuses on silmapaistvus: mässamine paistab silma kaheaastase ja teismelisena!

Teiselt poolt on ta täpselt sama huvitatud ärevus mis tahes eksistentsialistlik. Tema esimene raamat, Tähendus Ärevus, põhines tema doktoritöö, mis omakorda põhines tema Kierkegaardi. Tema ärevuse definitsioon on “hirm cued maha ohtu mingi väärtus, mis üksikute kuulub olulised tema eksistentsi ise” (1967, lk. 72). Kuigi see ei ole “puhas” eksistentsialism, see ei ilmselt kuuluvad hirm surma või “eimiski”. Hiljem ta tsiteerib Kierkegaard: “Ärevus on vabaduse peapööritus.”

Armastus ja tahe

Paljud May unikaalseid ideid võib leida raamatust leian oma parima, Armastus ja tahe. Tema jõupingutused Armatus ja eksistentsialiste, pöördub ta oma tähelepanu motivatsiooni. Tema põhilised motiveerivat konstrukt on daimoonilise. Daimoonilise on kogu süsteemi motiive, erinev iga. See koosneb kogumise konkreetseid motiive nimetatakse daimonite.

Sõna daimoni on Kreeka ja tähendab väikest jumal. See on meile nagu deemon, väga negatiivne varjund. Aga algselt daimonist võiks olla halb või hea. Daimonid hulka madalam vajadustele, nagu toit, seks, samuti suurem vajadustele, nagu armastus. Põhimõtteliselt ütleb ta, daimonist on midagi, mida saab üle võtta isiku, olukorra ta viitab kui daimoonilise valduses. On siis, kui tasakaal daimonite on häiritud, et neid tuleb käsitleda “paha” – kui väljend! See idee on sarnane BinsWangeri idee teemade või Horney ideed toimetuleku strateegiaid.

Mai, üks tähtsamaid daimoniks aadress. Eros on armastus (mitte sex) ja Kreeka mütoloogias oli väike jumal kujutati noore mehe. (Vt lugu Eros ja Psyche poolt klikkides siia!) Hiljem muudetakse Eros tollaseks tüütuks pisikeseks kahjuriks – Cupidiks. May mõistis armastust kui vajadust, et peame teise inimesega „saama üheks”, ja viitab Vana-Kreeka jutu järgi Aristophanesile: Inimesed olid algselt neljajalgsed, nelja relvaga, kahe peaga olendid. Kui me olime pisut liiga uhked, jagasid jumalad meid kaheks – mees- ja naissoost – ning nentisid meile lõputu soovi oma kadunud pool tagasi saada!

Igatahes, nagu iga daimon, on eros hea asi, kuni see võtab isiksuse üle, kuni me oleme sellest kinnisideeks.

Teine oluline mõiste mai on tahe: oskus organiseerida iseennast, et saavutada oma eesmärke. See teeb tahte umbes sünonüümiks ego ja reaalsuse testimine, kuid oma poe energia, nagu ego psühholoogia. Ma kahtlustan, et ta sai mõiste Otto Rank, kes kasutab tahet samamoodi. Mai vihjed, mis ka on daimonist mis võivad üle võtta inimene.

Teine mõiste tahe on “võime teha soove teoks.” Soovid on “mänguline imaginings võimalustest” ning on meie daimonite manifestatsioonid. Paljud soove muidugi pärit aadress. Kuid nad vajavad tahet, et muuta need juhtuda! Seega näeme kolme “isiksuse tüübid” tulevad välja meie suhtelise pakkumise, siis võiks öelda, meie soove armastust ja tahet neid ellu viia. Pange tähele, et ta tegelikult ei tule välja ja nimetab neid – see oleks liiga kategooriline eksistentsialisti – ja nad ei ole kas-või tuvi augud mis tahes viisil. Aga ta ei kasuta erinevaid termineid neid ja ma olen valinud esindaja ones.

On tüüp ta viitab kui “neo-Puritan” kes on kõik tahe, kuid mitte armastust. Neil on hämmastav enesedistsipliini ja võib “teha asju”… aga neil pole soove tegutseda. Seega muutuvad nad “anal” ja perfectionistic, kuid tühja ja “kuivanud”. Arhetüüpne näide on Ebenezer Scrooge.

Teist tüüpi ta viitab kui “infantiilne“. Nad on soove, kuid ilma tahet. Täis unistusi ja soove, nad ei ole enesedistsipliini teha midagi oma unistused ja soovid, ja nii muutub sõltuvaks ja konformistliku. Nad armastavad, kuid nende armastus tähendab vähe. Võibolla Homer Simpson on kõige selgem näide!

Viimane tüüp on “loominguline” tüüp. Mai soovitab targalt, et me peaksime arendama tasakaalu nende kahe isiksuseaspekti. Ta ütles: “Inimese ülesanne on ühendada armastus ja tahe.” See idee on tegelikult vanem ja me leiame seas üsna vähe teoreetikud. Otto Rank, näiteks teeb sama surmal (mis hõlmab nii meie vajadust teiste hirmu elu) ja elu (mis hõlmab nii vajadust autonoomia ja hirmu üksinduse). Muud teoreetikud on rääkinud osaduses ja selts, homonüümia ja autonoomia, hoolitsust ja enesekindlus, kuuluvuse ja saavutus, ja nii edasi.

Müüdid

Mai viimane raamat oli Nutma müüt. Ta märkis, et suur probleem kahekümnendal sajandil oli väärtuste kadumine. Kõik erinevad väärtused meie ümber meid kahtlema kõik väärtused. Nagu Nietzsche märkis, kui Jumal on surnud (st puhtad on läinud), siis on kõik lubatud!

Mai ütleb meil luua oma väärtused, igaüks meist individuaalselt. See muidugi on raske öelda vähemalt. Seega peame aitama, mitte sunnitud meid, kuid “ohverdas” me kasutame, kui me seda.

Sisesta müüdid, lood, mis aitavad meil “mõtet” välja läbi elu, “suunavad narratiivid.” Nad meenutavad mingil määral Jungi arhetüübid, kuid need võivad olla teadvusel ja teadvuseta, kollektiivse ja isiklik. Hea näide on see, kuidas paljud inimesed elavad oma elu põhineb lugusid Piiblist.

Teiste tuttavate näidete hulka kuuluvad Horatio Alger, Oedipus Rex, Sisyphus, Romeo ja Julia, Casablanca, Jätke koprale, Tähesõjad, Preeria väike maja, Simpsonid, South Park ja Aesopi muinasjutud. Nagu ma selle nimekirjaga tahtlikult soovitan, teevad paljud lood ebameeldivaid müüte. Paljud lood rõhutavad oma soovide maagilist täitmist (infantiilsed). Teised tõotavad edu raske töö ja eneseohverdamise eest (uuspuritaanid). Paljud meie tänased lood räägivad, et väärtusetus on iseenesest parim väärtus! May sõnul peaksime selle asemel aktiivselt töötama uute müütide loomise nimel, mis toetaksid inimeste pingutusi elu paremaks muutmiseks, selle asemel, et neid õõnestada!

Idee kõlab hästi – kuid see pole kohutavalt eksistentsiaalne! Enamik eksistentsialiste arvab, et tegelikkusega on vaja silmitsi seista palju otsesemalt, kui vihjavad “müütid”. Tegelikult kõlavad nad pisut liiga palju nagu see, mida suur mass inimesi alistub osana kukkumisest, konventsionaalsusest ja ehtsusest! Vaidlus tuleviku üle…

Näidud

Mai kirjutab väga hästi ja kõik tema raamatud on üsna loetav. Tema esimene oli Tähendus Ärevus (1950). Üldine ülevaadete hulka Mehe Otsi Ise (1953), Psühholoogia ja inimdilemmale (1967), ja Avastus Olemise (1983). Väga soovitatav on Armastus ja tahe (1969) ja Nutma müüt (1991). On üsna vähe teised!