New Zone+ Application – Järgmine WordPress veebileht (original) (raw)

Epilepsia põhjused

Epilepsia võib tekkida igas vanuses, kuid sagedamini avaldub esimestel eluaastatel või pärast 50. eluaastat. Epilepsial võib olla mitmeid erinevaid põhjuseid. Paraku jääb ka põhjalike uuringutega epilepsia põhjus ebaselgeks 1/3 inimestest.

Struktuursed epilepsiad
Kõige sagedasem epilepsia põhjus on struktuurne, mille puhul esineb ajus konkreetne anatoomiline muutus, mis tõstab epileptiliste hoogude riski. Enamasti on sellisel juhul muutus nähtav radioloogilistel uuringutel, kuigi see muutus võib olla nii väike, et on raskesti identifitseeritav. Epileptiliste hoogude tüüp sõltub sellest, mis ajupiirkonnas kahjustus esineb.
Aju struktuursed muutused võivad olla kaasasündinud või elu jooksul omandatud. Kaasasündinud muutused on tekkinud aju varase arengu käigus üsasiseselt ja need on olemas juba sündimise hetkel ning tavaliselt püsivad ülejäänud elu jooksul muutumatuna. Sagedasemad kaasasündinud epilepsiat põhjustavad aju arenguhäired on fokaalsed kortikaalsed düsplaasiad ehk lokaalsed ajukoore anatoomilised muutused. Kaasasündinud aju struktuursete häirete puhul võib epilepsia avalduda noores eas, kuid võib kujuneda alles ka täiskasvanu eas.
Omandatud struktuursed häired tekivad elu jooksul ja nende risk tõuseb vanuse kasvuga. Sagedasemad põhjused on insult, ajutuumorid, ajutrauma ning närvisüsteemi infektsioonid. Epilepsia võib esineda nii hea- kui ka halvaloomuliste ajutuumorite korral. Epilepsia kujuneb sageli kuid või aastaid pärast esmase ajukahjustuse (nt. insuldi) tekkimist.

Geneetilised epilepsiad
Epilepsia on geneetiline, kui põhjuseks on teadaolev või oletatav geneetiline muutus. Arengutega geneetilises diagnostikas leitakse aina enam epilepsiaga seostatavaid geneetilisi muutusi, kuid paljudel epilepsiaga inimestel ei ole siiani konkreetne põhjus tuvastatav. Geneetiline epilepsia võib olla pärandatud vanematelt, kuid sageli on geneetiline muutus tekkinud inimese varase arengu käigus uue leiuna ehk de novo ja seega ei ole päritud vanematelt. Geneetilised epilepsiad võivad olla väga erineva kliinilise pildiga alates väga kergetest ja ravile hästi alluvatest epilepsiatest kuni raskelt ravitavate sündroomideni. Mida nooremas eas epilepsia avaldunud on, seda tõenäolisem on geneetiline põhjus.

Muud epilepsia põhjused
Epilepsia põhjuseks võivad veel olla kesknärvisüsteemi infektsioonid, ainevahetuslikud häired ja immuunvahendatud põhjused. Ajuinfektsioone võivad põhjustada bakterid, viirused, seened ja parasiidid. Kuigi Eestis on infektsioossed epilepsiad harvad, siis arenguriikides on tegemist ühe olulisima epilepsia põhjusega. Ainevahetuslikud epilepsia põhjused võivad olla omandatud (nt. toitumuslikud defitsiidid, alkoholi või narkootikumide kuritarvitamine) või geneetiilised. Viimased on väga harvad haigused, kuid epilepsia esineb nende puhul sageli ja lisaks epilepsia ravimitele võib olla vajalik ainevahetusliku defitsiidi asendusravi. Immuunvahendatud epilepsiad on samuti väga harv epilepsiate grupp, mis lisaks epilepsia ravimitele võib ägedas faasis vajada immuunsüsteemi mõjutavate ravimite kasutamist.

Kasutatud kirjandus:
Balestrini S, Arzimanoglou A, Blümcke I, Scheffer IE, Wiebe S, Zelano J, Walker MC. The aetiologies of epilepsy. Epileptic Disorders 2021