Tinamulised (original) (raw)

TinamulisedFossiilide leiud: miotseen – tänapäev 10–0 Ma EelЄ Є O S D C P T J K Pg N
Tutt-tinamu (Eudromia elegans)Tutt-tinamu (Eudromia elegans)
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Tinamulised TinamiformesG. R. Gray, 1840[1]
Mitmekesisus
2 alamsugukonda, 9 perekonda, 47 liiki, 127 alamliiki
Tüüpliik
Suurtinamu (Tinamus major)Gmelin, 1789
Tinamute levikTinamute levik
Perekonnad
Alamsugukond Tinaminae Nothocercus Crypturellus Tinamus Alamsugukond Nothurinae Tinamotis Eudromia Rhynchotus Nothoprocta Nothura Taoniscus
Sünonüümid
Crypturidae Bonaparte, 1831 Tinamotidae Bonaparte, 1854 Eudromiidae Bonaparte, 1854 Rhynchotidae von Boetticher, 1934

Tinamulised (Tinamiformes) ehk tinamud on lindude selts.

Sellesse kuulub ainult sugukond tinamulased, mis jaguneb kaheks alamsugukonnaks. Kokku on seltsis 47 Mehhikos, Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas elavat linnuliiki. Nad on üks vanemaid tänapäevani eksisteerivaid lindude rühmi, kelle esimesi fossiile on leitud varasest Miotseenist. Traditsiooniliselt on neid peetud lennuvõimetute silerinnaliste lindude sõsarrühmaks, kuid uusimate uuringute põhjal on nad arvatud silerinnaliste hulka, see aga viitab asjaolule, et basaalsed silerinnalised linnud olid lennuvõimelised.[2]

Üldiselt on tinamud üsna maapealse eluviisiga, maapinnal kulgevad linnud. Lendamist enamasti väldivad ning ohu eest pagevad joostes. Nad on levinud kõikjal – alpiinsetest rohumaadest vihmametsadeni. Alamsugukonnad on üldjoontes jaotunud vastavalt elupaigale, alamsugukond Nothurinae on esindatud pampades ja avatud rohumaadel, Tinaminae aga metsastel aladel.

Tinamu perekonna kladogramm, mis koosneb morfoloogial ja Bertelli & Porzecanski (2004)[3] molekulaarsetel uuringutel.

  1. ↑ Brands 2008
  2. ↑ Phillips jt 2010
  3. ↑ Bertelli ja Porzecanski 2004