pealinn – Vikisõnastik (original) (raw)

pealinn

1. Riigi või selle alljaotuse kõige olulisem linn; sageli linn, kus paikneb valitsus.

• afrikaani: hoofstad

• alamsaksa: Hööftstadt

• baski: hiriburu

• baškiiri: башҡала

• bulgaaria: столица

• esperanto: ĉefurbo

• havai: kapikala

• hiina: 首都 (shǒudū)

• hispaania: capital

• hollandi: hoofdstad

• horvaadi: glavni grad

• inglise: capital

• islandi: höfuðborg

• itaalia: capitale

• jaapani: 首都 (shuto)

• jakuudi: киин куорат

• kasahhi: астана, елорда

• katalaani: capital

• korea: 수도

• kreeka: πρωτεύουσα

• leedu: sostinė

• letseburgi: Haaptstad

• läti: galvaspilsēta

• norra: hovedstad

• oksitaani: capitala

• osseedi: сæйраг сахар

• poola: stolica

• portugali: stolica

• prantsuse: capitale

• romanši: chapitala

• rootsi: huvudstad

• saksa: Hauptstadt

• slovaki: hlavné mesto

• sloveeni: glavno mesto

• soome: pääkaupunki

• sranani: mamafoto

• taani: hovedstad

• tai: กรุง (grung)

• tšehhi: hlavní město

• türgi: başkent

• ukraina: столиця

• ungari: főváros‎

• vanainglise: hēafodstōl, hēafodburg

• vene: столица

• vepsa: pälidn

• vietnami: thủ đô

• volapüki: cifazif

• võru: pääliin

• ülemsorbi: stolica

• kevadpealinn

• kultuuripealinn

• suvepealinn

• sügispealinn

• talvepealinn