surm – Vikisõnastik (original) (raw)

surm

  1. Organismi elutegevuse lõpp.
    Sünonüüm:

aatomisurm, ajusurm, gaasisurm, halastussurm, hukkamissurm, janusurm, kangelassurm, katkusurm, koroonasurm, liiklussurm, lämbumissurm, märtrisurm, näljasurm, ohvrisurm, piinasurm, poomissurm, ristisurm, solgisurm, surmaekraan, surmakarva, surmalõks, surmaotsus, surmamõistmine, surmanuhtlus, surmavald, sünnitussurm, tulesurm, uppumissurm, vabasurm, vanadussurm, varjusurm, viinasurm, vähisurm, äkksurm.

surm

  1. surm
    Sünonüümid: