riemu – Wikisanakirja (original) (raw)

riemu (1)

  1. suuri ilo
Taivutus
sijamuoto yksikkö monikko
kieliopilliset sijamuodot
nominatiivi riemu riemut
genetiivi riemun riemujen
partitiivi riemua riemuja
akkusatiivi riemu; riemun riemut
sisäpaikallissijat
inessiivi riemussa riemuissa
elatiivi riemusta riemuista
illatiivi riemuun riemuihin
ulkopaikallissijat
adessiivi riemulla riemuilla
ablatiivi riemulta riemuilta
allatiivi riemulle riemuille
muut sijamuodot
essiivi riemuna riemuina
translatiivi riemuksi riemuiksi
abessiivi riemutta riemuitta
instruktiivi riemuin
komitatiivi riemuine-+ omistusliite
vartalot
vokaalivartalo riemu-
heikko vartalo -
vahva vartalo -
konsonantti- vartalo -

riemuhuuto,riemuidiootti,riemujuhla,riemukaari,riemulaulu,riemumaisteri,riemumieli,riemunkirjava,riemuntunne,riemurasia,riemusaatto,riemutohtori,riemuvoitto,voitonriemu