Birute Klaas-Lang - Academia.edu (original) (raw)

Papers by Birute Klaas-Lang

Philologia Estonica Tallinnensis, Dec 31, 2022

Birute klaas-lang, kristiina praakli, diana Vender Annotatsioon. Koostöös Tartu linnavalitsusega ... more Birute klaas-lang, kristiina praakli, diana Vender Annotatsioon. Koostöös Tartu linnavalitsusega oleme toetanud alates 2022. aasta sügisest Tartus viit eesti-vene kakskeelset haridusasutust eestikeelsele õppele ülemineku ettevalmistuses. Artiklis tutvustame oma uuringut, mille eesmärk on selgitada välja Tartu kakskeelsete haridusasutuste vene dominantkeelega lastevanemate ootused ja võimalikud kartused seoses eestikeelse õppega. Ühtlasi kaasasime vanemaid üleminekuprotsessis tõstatunud probleemidele sobilike lahenduste otsimisel. Artiklis esitame haridusasutuste tõlgenduse lastevanemate võimalikest hoiakutest. Tulemused esitame kahes alapeatükis: 1) lastevanemate teadlikkus eestikeelsele haridusele üleminekust; 2) lastevanemate võimalikud hirmud ja probleemid seoses õppekeele muutusega. Esile tõusevad õpilaste akadeemiline edasijõudmine, teises keeles õppimise keerukus, õpilaste enesemääratluse ning päritolukeele ja-kultuuri küsimused ning haridusasutuste ja vanemate vaheline asjaajamiskeel.

Vilnius University Open Series

During the last decade, the universities in Estonia have internationalized their staff and studen... more During the last decade, the universities in Estonia have internationalized their staff and student body to such an extent that the language environment in academia has undergone considerable changes. To react to the internationalization and Anglicisation of higher education and protect the use of Estonian in academia, the University of Tartu renewed its language policy in 2020 and commissioned a survey in 2021 to gain a better understanding of the implementation of the policy and its academic staff members’ attitudes towards the policy. This paper is based on the survey results. The survey was conducted by the authors in 2021 and 2022 and examines the attitudes of the local and international academic staff on acquiring Estonian and using it as the working language of the university. The results show a major difference in the attitudes of the local and international staff members. The local staff is in favour of language policies intended to advance the acquisition and use of Estonia...

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics

Tartu Ülikool oma mitmekeelse ja -kultuurilise liikmeskonnaga on suhtluskeskkond, kus kohtuvad e... more Tartu Ülikool oma mitmekeelse ja -kultuurilise liikmeskonnaga on suhtluskeskkond, kus kohtuvad erinevad rahvus- ja koolikultuurid. Mullu moodustasid kümnendiku Tartu Ülikooli tudengitest Eestis venekeelse põhikooli ja kakskeelse gümnaasiumi lõpetanud üliõpilased. Artiklis uurime, milliseid eesti keelekogukonnale omaseid sotsiaalseid norme ehk sotsiopragmaatikat märkavad ülikoolis vene dominantkeelega üliõpilased. Analüüsime suhtluskeele valikut ülikoolis ja seda mõjutavaid tegureid ning mitmekeelsete suhtluspartnerite eestikeelse suhtluse pragmaatilisi aspekte (sinatamine, teietamine ja muud pöördumisvormid, vältimisstrateegiad). Empiirilised andmed pärinevad kahest autorite poolt Tartu Ülikoolis kogutud andmestikust: vaatlusandmed ja intervjuud üliõpilaste keelevalikute kohta ning intervjuud nende keelelisest ja kultuurilisest kohanemisest ülikoolis. Meetodina kasutame kvalitatiivset deduktiivset sisuanalüüsi. Leidsime, et vene dominantkeelega tudengid taj...

Open Linguistics

This article explores state and university language policy (LP) agents in Estonia, Latvia, and Li... more This article explores state and university language policy (LP) agents in Estonia, Latvia, and Lithuania to illuminate their relationship and standpoints in higher education language management. Being interested in who stands for what and whose positions are legitimised, we study the higher education LPs of each state, language principles of universities, and public debates. We conceptualise active LP agents as people with power, people with expertise, people with influence, and people with interest, and consider them to exercise agency in five stages: policy initiation, involvement, influence, intervention, and implementation. By means of argumentation analysis we examine the nature of agents together with the standpoints they express. The findings reveal the central role of most of the nationally oriented state policymakers in university language management in all three settings. Other state policymakers, university administrators, staff, and students become active agents when the...

Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education

Artikkel keskendub Eestis seni käsitlemata valdkonnale täiskasvanute eesti keele teise keelena õp... more Artikkel keskendub Eestis seni käsitlemata valdkonnale täiskasvanute eesti keele teise keelena õppes – kogukondlikule keeleõppele kui keeleõppe motivatsiooni kasvatavale tugisüsteemile. Kogukondlik keeleõpe on uus paradigma, mis ühendab teoreetilise ja osaoskuste õppe ning kunstlikult kujundatud situatsioonid klassiruumis tegeliku keeleeluga, sotsiaalse praktikaga. Esmalt analüüsin artiklis eesti keele teise keelena täiskasvanud õppijate sihtrühma erisusi Euroopa tavapraktikaga võrreldes ja teen kokkuvõtte senistest uuringutest, mis analüüsivad selle sihtrühma õppe tulemuslikkust, sealhulgas loomuliku keelekeskkonna tuge ja tähtsust selles protsessis kui ühte olulist motivaatorit õppija jaoks. Seejärel tutvustan kogukondliku keeleõppe teoreetilist raamistikku ja praktikat ning rahvusvahelist (aga ka Eesti) praktikat keeleõppe tugiisikute tegevuste kujundamisel. Analüüsin ka emakeelse kõneleja rolli uuskõneleja toetamisel. Kasutan mitmesugustes projektides kogutud kvalitatiivset mat...

Il y a plus d’une décennie, un projet avait vu le jour sous la direc­tion du professeur Jean Perr... more Il y a plus d’une décennie, un projet avait vu le jour sous la direc­tion du professeur Jean Perrot : il s’agissait d’écrire collégialement un ouvrage traitant des langues finno-ougriennes et destiné à combler une lacune dans la documentation en langue française. Cela aurait dé­bouché sur un numéro spécial de Faits de langue. Ce projet n’a­boutit pas. C’est sans doute le souvenir de ce projet inabouti qui nous a donné l’idée de consacrer aux langues finno-ougriennes aujourd’hui un nu­méro spécial des Études finno-ougriennes. Mais en tirant les leçons du passé. Nous ne sommes plus aussi ambitieux. Nous ne prétendons pas re­faire ce qui a été réalisé depuis par Daniel Abondolo avec son ouvrage de référence, qui présente les structures des diverses langues oura­liennes. Celui-ci est en anglais, donc dans une langue de grande dif­fusion et accessible aux personnes intéressées en France. En revanche, nous nous penchons sur une des questions qui se posent en aval : com­ment ces structures...

Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education

Helena Metslangi käsiraamatu Juhend iseseisvaks keeleõppeks. Õpioskused ja keelekeskkond (2021) e... more Helena Metslangi käsiraamatu Juhend iseseisvaks keeleõppeks. Õpioskused ja keelekeskkond (2021) eesmärk on kujundada uut tüüpi keeleõppijat – aktiivset ja ennast juhtivat, vähendada alustavate keeleõppijate ärevust ja õpetada keeleõppijat motivatsiooni looma ja hoidma. Raamatust leiavad tuge mistahes keele õppijad, keda ahistavad hirmud, ebakindlus või kes on jäänud keele õppimise teekonnal toppama.

Valoda nozīme un forma / Language Meaning and Form, 2017

This study is trying to answer the question of how does requesting differ in Estonian, Latvian, L... more This study is trying to answer the question of how does requesting differ in Estonian, Latvian, Lithuanian, Finnish and Russian. The data is elicited by written discourse completion tasks (DCT) in which native speakers of Estonian, Finnish, Latvian, Lithuanian and Russian were asked to complete the situations described by filling in appropriate requests or questions. Head acts of the sequences have been coded for relevant grammatical categories: syntactic type of the clause, morphological form of the verb (especially considering mood and tense), negation of the main verb, modal constructions and address form. In our data, the most typical head act of request in all studied languages is an interrogative clause containing a modal verb in the conditional mood. The aim of the study is to identify the main politeness strategies which are used in the studied languages to perform a question about location or request to move somewhere. Typical questions, however, have less conditional forms. In addition, in this article we compare these languages with respect to expressing motion events.

Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, 2018

STUF - Language Typology and Universals, 2017

On the basis of a set of discourse completion tasks, forms of making requests and asking for info... more On the basis of a set of discourse completion tasks, forms of making requests and asking for information in various contexts in five languages with various mutual contacts and areal affiliations are investigated. The study shows what young Estonian, Finnish, French, Lithuanian and Russian speakers consider to be appropriate forms of making requests in various contexts. Many similarities among these languages were found, but also some systematic cross-cultural and cross-linguistic differences. The effects of language contacts can be seen most clearly in the “intermediate” positioning of Estonian and Lithuanian, between French and Finnish on one side and Russian on the other, along many of the parameters investigated.

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 2016

Kokkuvõte. Siinses artiklis vaatleme modaalverbide ja neile funktsionaalselt lähedaste väljendite... more Kokkuvõte. Siinses artiklis vaatleme modaalverbide ja neile funktsionaalselt lähedaste väljendite kasutust eesti ja soome palvetes ja küsimustes. Mõlemas keeles on palju sarnase algupäraga modaalkonstruktsioone, kuid nende funktsioneerimine palve ja küsimuse pehmendajatena on osaliselt erinev. Materjal pärineb diskursuse täiendamise ülesandest, milles emakeelsetel keelejuhtidel paluti kirjutada, mida nad kirjeldatud olu korras teeksid. Modaalpredikaatide võrdlus näitab, et nende esinemise üldsagedus palvetes on eesti ja soome keeles enam-vähem võrdne, kuid soome keeles on nad sagedamini konditsionaalis. Küsimuste pehmendamisel on konditsionaali mõlemas keeles märgatavalt vähem kui palvete puhul. Artiklis vaadeldakse ka sagedamate modaalverbide (saama/saada, võima/voida jm) esinemist eri situatsioonides.. Birute Klaas-Lang and Renate Pajusalu: Modal constructions in Estonian and Finnish requests. The aim of this article is to compare Estonian and Finnish modal verbs and other modal p...

What this presentation is about? • Sociolinguistic criteria for the vitality of languages-the cas... more What this presentation is about? • Sociolinguistic criteria for the vitality of languages-the case of Estonian. • National-level regulations and strategic documents with regard to the Estonian language in higher education. • Higher education and language of tuition in Estoniapast and present. • The language of dissertations in 2013−2018. • Preservation and development of mother tongue medium higher education in political debates. English as a language of instruction does not accompany the national language but frequently replaces it.

Philologia Estonica Tallinnensis, Dec 31, 2022

Birute klaas-lang, kristiina praakli, diana Vender Annotatsioon. Koostöös Tartu linnavalitsusega ... more Birute klaas-lang, kristiina praakli, diana Vender Annotatsioon. Koostöös Tartu linnavalitsusega oleme toetanud alates 2022. aasta sügisest Tartus viit eesti-vene kakskeelset haridusasutust eestikeelsele õppele ülemineku ettevalmistuses. Artiklis tutvustame oma uuringut, mille eesmärk on selgitada välja Tartu kakskeelsete haridusasutuste vene dominantkeelega lastevanemate ootused ja võimalikud kartused seoses eestikeelse õppega. Ühtlasi kaasasime vanemaid üleminekuprotsessis tõstatunud probleemidele sobilike lahenduste otsimisel. Artiklis esitame haridusasutuste tõlgenduse lastevanemate võimalikest hoiakutest. Tulemused esitame kahes alapeatükis: 1) lastevanemate teadlikkus eestikeelsele haridusele üleminekust; 2) lastevanemate võimalikud hirmud ja probleemid seoses õppekeele muutusega. Esile tõusevad õpilaste akadeemiline edasijõudmine, teises keeles õppimise keerukus, õpilaste enesemääratluse ning päritolukeele ja-kultuuri küsimused ning haridusasutuste ja vanemate vaheline asjaajamiskeel.

Vilnius University Open Series

During the last decade, the universities in Estonia have internationalized their staff and studen... more During the last decade, the universities in Estonia have internationalized their staff and student body to such an extent that the language environment in academia has undergone considerable changes. To react to the internationalization and Anglicisation of higher education and protect the use of Estonian in academia, the University of Tartu renewed its language policy in 2020 and commissioned a survey in 2021 to gain a better understanding of the implementation of the policy and its academic staff members’ attitudes towards the policy. This paper is based on the survey results. The survey was conducted by the authors in 2021 and 2022 and examines the attitudes of the local and international academic staff on acquiring Estonian and using it as the working language of the university. The results show a major difference in the attitudes of the local and international staff members. The local staff is in favour of language policies intended to advance the acquisition and use of Estonia...

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics

Tartu Ülikool oma mitmekeelse ja -kultuurilise liikmeskonnaga on suhtluskeskkond, kus kohtuvad e... more Tartu Ülikool oma mitmekeelse ja -kultuurilise liikmeskonnaga on suhtluskeskkond, kus kohtuvad erinevad rahvus- ja koolikultuurid. Mullu moodustasid kümnendiku Tartu Ülikooli tudengitest Eestis venekeelse põhikooli ja kakskeelse gümnaasiumi lõpetanud üliõpilased. Artiklis uurime, milliseid eesti keelekogukonnale omaseid sotsiaalseid norme ehk sotsiopragmaatikat märkavad ülikoolis vene dominantkeelega üliõpilased. Analüüsime suhtluskeele valikut ülikoolis ja seda mõjutavaid tegureid ning mitmekeelsete suhtluspartnerite eestikeelse suhtluse pragmaatilisi aspekte (sinatamine, teietamine ja muud pöördumisvormid, vältimisstrateegiad). Empiirilised andmed pärinevad kahest autorite poolt Tartu Ülikoolis kogutud andmestikust: vaatlusandmed ja intervjuud üliõpilaste keelevalikute kohta ning intervjuud nende keelelisest ja kultuurilisest kohanemisest ülikoolis. Meetodina kasutame kvalitatiivset deduktiivset sisuanalüüsi. Leidsime, et vene dominantkeelega tudengid taj...

Open Linguistics

This article explores state and university language policy (LP) agents in Estonia, Latvia, and Li... more This article explores state and university language policy (LP) agents in Estonia, Latvia, and Lithuania to illuminate their relationship and standpoints in higher education language management. Being interested in who stands for what and whose positions are legitimised, we study the higher education LPs of each state, language principles of universities, and public debates. We conceptualise active LP agents as people with power, people with expertise, people with influence, and people with interest, and consider them to exercise agency in five stages: policy initiation, involvement, influence, intervention, and implementation. By means of argumentation analysis we examine the nature of agents together with the standpoints they express. The findings reveal the central role of most of the nationally oriented state policymakers in university language management in all three settings. Other state policymakers, university administrators, staff, and students become active agents when the...

Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education

Artikkel keskendub Eestis seni käsitlemata valdkonnale täiskasvanute eesti keele teise keelena õp... more Artikkel keskendub Eestis seni käsitlemata valdkonnale täiskasvanute eesti keele teise keelena õppes – kogukondlikule keeleõppele kui keeleõppe motivatsiooni kasvatavale tugisüsteemile. Kogukondlik keeleõpe on uus paradigma, mis ühendab teoreetilise ja osaoskuste õppe ning kunstlikult kujundatud situatsioonid klassiruumis tegeliku keeleeluga, sotsiaalse praktikaga. Esmalt analüüsin artiklis eesti keele teise keelena täiskasvanud õppijate sihtrühma erisusi Euroopa tavapraktikaga võrreldes ja teen kokkuvõtte senistest uuringutest, mis analüüsivad selle sihtrühma õppe tulemuslikkust, sealhulgas loomuliku keelekeskkonna tuge ja tähtsust selles protsessis kui ühte olulist motivaatorit õppija jaoks. Seejärel tutvustan kogukondliku keeleõppe teoreetilist raamistikku ja praktikat ning rahvusvahelist (aga ka Eesti) praktikat keeleõppe tugiisikute tegevuste kujundamisel. Analüüsin ka emakeelse kõneleja rolli uuskõneleja toetamisel. Kasutan mitmesugustes projektides kogutud kvalitatiivset mat...

Il y a plus d’une décennie, un projet avait vu le jour sous la direc­tion du professeur Jean Perr... more Il y a plus d’une décennie, un projet avait vu le jour sous la direc­tion du professeur Jean Perrot : il s’agissait d’écrire collégialement un ouvrage traitant des langues finno-ougriennes et destiné à combler une lacune dans la documentation en langue française. Cela aurait dé­bouché sur un numéro spécial de Faits de langue. Ce projet n’a­boutit pas. C’est sans doute le souvenir de ce projet inabouti qui nous a donné l’idée de consacrer aux langues finno-ougriennes aujourd’hui un nu­méro spécial des Études finno-ougriennes. Mais en tirant les leçons du passé. Nous ne sommes plus aussi ambitieux. Nous ne prétendons pas re­faire ce qui a été réalisé depuis par Daniel Abondolo avec son ouvrage de référence, qui présente les structures des diverses langues oura­liennes. Celui-ci est en anglais, donc dans une langue de grande dif­fusion et accessible aux personnes intéressées en France. En revanche, nous nous penchons sur une des questions qui se posent en aval : com­ment ces structures...

Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education

Helena Metslangi käsiraamatu Juhend iseseisvaks keeleõppeks. Õpioskused ja keelekeskkond (2021) e... more Helena Metslangi käsiraamatu Juhend iseseisvaks keeleõppeks. Õpioskused ja keelekeskkond (2021) eesmärk on kujundada uut tüüpi keeleõppijat – aktiivset ja ennast juhtivat, vähendada alustavate keeleõppijate ärevust ja õpetada keeleõppijat motivatsiooni looma ja hoidma. Raamatust leiavad tuge mistahes keele õppijad, keda ahistavad hirmud, ebakindlus või kes on jäänud keele õppimise teekonnal toppama.

Valoda nozīme un forma / Language Meaning and Form, 2017

This study is trying to answer the question of how does requesting differ in Estonian, Latvian, L... more This study is trying to answer the question of how does requesting differ in Estonian, Latvian, Lithuanian, Finnish and Russian. The data is elicited by written discourse completion tasks (DCT) in which native speakers of Estonian, Finnish, Latvian, Lithuanian and Russian were asked to complete the situations described by filling in appropriate requests or questions. Head acts of the sequences have been coded for relevant grammatical categories: syntactic type of the clause, morphological form of the verb (especially considering mood and tense), negation of the main verb, modal constructions and address form. In our data, the most typical head act of request in all studied languages is an interrogative clause containing a modal verb in the conditional mood. The aim of the study is to identify the main politeness strategies which are used in the studied languages to perform a question about location or request to move somewhere. Typical questions, however, have less conditional forms. In addition, in this article we compare these languages with respect to expressing motion events.

Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, 2018

STUF - Language Typology and Universals, 2017

On the basis of a set of discourse completion tasks, forms of making requests and asking for info... more On the basis of a set of discourse completion tasks, forms of making requests and asking for information in various contexts in five languages with various mutual contacts and areal affiliations are investigated. The study shows what young Estonian, Finnish, French, Lithuanian and Russian speakers consider to be appropriate forms of making requests in various contexts. Many similarities among these languages were found, but also some systematic cross-cultural and cross-linguistic differences. The effects of language contacts can be seen most clearly in the “intermediate” positioning of Estonian and Lithuanian, between French and Finnish on one side and Russian on the other, along many of the parameters investigated.

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 2016

Kokkuvõte. Siinses artiklis vaatleme modaalverbide ja neile funktsionaalselt lähedaste väljendite... more Kokkuvõte. Siinses artiklis vaatleme modaalverbide ja neile funktsionaalselt lähedaste väljendite kasutust eesti ja soome palvetes ja küsimustes. Mõlemas keeles on palju sarnase algupäraga modaalkonstruktsioone, kuid nende funktsioneerimine palve ja küsimuse pehmendajatena on osaliselt erinev. Materjal pärineb diskursuse täiendamise ülesandest, milles emakeelsetel keelejuhtidel paluti kirjutada, mida nad kirjeldatud olu korras teeksid. Modaalpredikaatide võrdlus näitab, et nende esinemise üldsagedus palvetes on eesti ja soome keeles enam-vähem võrdne, kuid soome keeles on nad sagedamini konditsionaalis. Küsimuste pehmendamisel on konditsionaali mõlemas keeles märgatavalt vähem kui palvete puhul. Artiklis vaadeldakse ka sagedamate modaalverbide (saama/saada, võima/voida jm) esinemist eri situatsioonides.. Birute Klaas-Lang and Renate Pajusalu: Modal constructions in Estonian and Finnish requests. The aim of this article is to compare Estonian and Finnish modal verbs and other modal p...

What this presentation is about? • Sociolinguistic criteria for the vitality of languages-the cas... more What this presentation is about? • Sociolinguistic criteria for the vitality of languages-the case of Estonian. • National-level regulations and strategic documents with regard to the Estonian language in higher education. • Higher education and language of tuition in Estoniapast and present. • The language of dissertations in 2013−2018. • Preservation and development of mother tongue medium higher education in political debates. English as a language of instruction does not accompany the national language but frequently replaces it.