Mulgi korbi valmistamine ja söömine Mulgimaal - Eesti Rahvakultuuri Keskus (original) (raw)

19. sajandil toimunud talurahvareform parandas meie esivanemate toitumisaolusid ja hakkas välja kujunema tänaseks tuntud rahvuslik toidulaud. Sellest perioodist tuntud-valmistatud-söödud roogi võibki, teatud mööndustega küll, meie rahvusköögiks nimetada. Rahvusköögi vundamendi moodustavad kahtlematult teraviljatoidud.

Uuendusi toidu- ja lauakommetesse saadi mitmelt poolt. Uuendusi saadi just talupere neidudelt, kes töötasid mõisate heaks. 19. sajandi lõpul hakati ka eesti ajakirjanduses jagama erinevaid õpetusi ja nõuandeid majapidamise ja kokanduse kohta. Kindlasti mõjutas see asjaolu senist toidukultuuri.

Kui 1880. aastal algas suur talude ostmine, algas ka laiem elukohtade vahetus. Mulgid asusid elama mitmele poole üle Eesti ning viisid endaga kaasa oma toidukultuuri. Sarnaselt teiste mulgi toitudega levis ka mulgi korp esmalt Põhja-Viljandimaale ning sealt edasi nii Tartu- kui Pärnumaale.

Mulgi korpe valmistati pühade ja pidulike sündmuste ajal. Korpe söödi lihavõttepühade ajal, suvistepühal, jaanipäeval, pulmades ja muudel pidulikel sündmustel.

Lihavõttepühade ajaks olid taludes lehmad lüpsma tulnud ning siis oli võimalik teha nii mannakorpe kui kohupiimakorpe.
Lihavõtte ajal tehti alati korpi – paksupiima, koore, muna ja suhkruga, maitseks panti vaniljet sisse. RKM II 94, 372 (12) < Karksi khk – O. Jõgever (1960)

Ka suvistepühade ajal oli mulgi korp asendamatu pühadetoit.
Suvistepühade toidud olid minu noorespõlves järgmised: pühade laupäeval tehti saia ja muist saiatainast tehti korbipätsid. Pajas keedeti piimast ja mannast putru, mida määriti pätsidele peale (see töö oli peamiselt laste töö – küll oli hea neid pudrukausi ääri limpsi ja lakku). Allikas: Eesti rahvakalender, kogutud 1969, A. Seep.
Jaanipäeval pakuti lõkketule ümber mulgi korpe. Perenaistel olid kartulakorvi pandud puhtad linad ja korbid sees, neid pakuti ringi, istuti maas, söödi ja joodi ja tantsiti. RKM II 220, 87 < Karksi khk – M. Laanemets (1966)
Antakse perele paremat toitu, mulgi korpi jm. RKM II 94, 537 (28) < Karksi khk – O. Jõgever (1960)

Mulgi korpi on valmistatud erinevate retseptide järgi. Iga perenaine tegi korpe omamoodi. Enne kui nisujahu laialdasemalt levima hakkas, valmistati kuklike sepikujahust. Mulgi korbi vanemate retseptide järgi küpsetati esmalt valmis kuklike (kas odra- või nisujahust). Küpsenud kuklike lõigati pooleks ja pooltele määriti käepärast täidist ning küpsetati ahjus veel kord üle.

“Vanembe inimese kõnelive, et mulgi korpe jaoss küdsätess kigepäält pätsikse. Sõs lõigates nii pooless, määritess kohupiim pääle ja sorgatess uvveste ahju. Mõnen talun ollive korbilavva, mille pääl korbi tõist kõrda ahju panti – sõs es lää na kõrbeme”. MKI koduleht

Täidiseks on kasutatud kõige enam mannaputru, mis maitsestati või, muna, mee või suhkruga. Kui aga talus oli piima piisavalt, siis valmistati täidis kohupiimast (mulgi keeles pakspiim) ja maitsestati köömnete ning vähese suhkruga. Samas on aga ülestähendus Karksi kihelkonnast, kus öeldakse, et lihavõttekorbile pandi maitseks ka vaniljet sisse.

On ka retsepte, kus täidiseks kasutati mannapudru ja kohupiima ning kohupiima- ja kartulipudru segu või hoopis soolast kohupiima koos köömnetega. Kindlasti pidi korbid enne ahju panemist määrima klopitud munaga. Kõige ilusama ja kuldsema välimuse annab vabapidamisel maakanade munadest tehtud määre.

Kartulipudruga korpide alus valmistati sepikujahust. Täidist määriti poolekslõigatud kuklitele, mis pandi uuesti ahju küpsema. Kartulipudrukorpe küpsetati ka kapsalehel. Siis veeretati taignast suuremad kuklid, suruti keskelt lamedaks ja sinna asetati täidis. Pealt määriti hapukoore või munaga ja küpsetati keskmise kuumusega ahjus.

Hilisemad retseptid soovitavad kuklikesed ahjuplaadile kerkima panna ning seejärel suruda klaasi põhjaga kuklisse süvendid, kuhu asetatakse täidis ning seejärel küpsetatakse kuklike koos täidisega.

Mulgi korpe mainitakse ka vanas rahvajutus, mis kõneleb Karksi Karu- Matsi pärnaraagudest, kus vanapagan pidas pulmi ja ristseid ning jagas külalistele pidusööke ning need, kes tegid enne söömist ette ristimärgi, said korbide asemel kuivand elajasitakoorikaid E 10240 (11) < Karksi khk. – Jaak Kivisäk (1894) = H II 48, 4834 (2) < Karksi khk. – J. Kivisäk.

Karksi kihelkonna mulke on kutsutud korbimulkideks. Ju siis sealkandis olid kõige usinamad korbiküpsetajad.