Kliinikumi lastearstid on mures: sel nädalal on läkaköha tõttu abi vajanud mitu last (original) (raw)

Läkaköha on väikestele ilmakodanikele ränk. Pilt on illustratiivne Foto: Priit Simson / Postimees

Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliinikus on ainuüksi sellel nädalal vajanud läkaköha tõttu abi kolm last. Lastekliiniku ägedate infektsioonide osakonna arstide sõnul võib sage haigestumine läkaköhasse viia puhanguni.

Nii Eestis kui Euroopas on alates 2023. aasta teisest poolest haigestumus läkaköhasse suurenenud ning juba on teatatud ka puhangutest. «Ka kliinikumi lastekliinikusse on sellel sügisel ja talvel hospitaliseeritud senisest enam läkaköhasse haigestunud lapsi, kes on olnud läkaköha vastu vaktsineerimata. Hetkel viibib kliinikumis raskes seisundis läkaköhaga väikelaps,» ütles lastekliiniku ägedate infektsioonide osakonna juht dr Piia Jõgi.

Läkaköha võib põhjustada tõsiseid vaevusi igas vanuses inimesel, kuid eriti raskelt põevad haigust vaktsineerimata imikud ja väikelapsed, kellel võib haigus lõppeda surmaga. Niisamuti on läkaköha tüsistused tõsised – näiteks kopsupõletik, südame- ja kopsudepuudulikkus, krambisündroom ja peaajukahjustus.

Dr Piia Jõgi sõnul on läkaköhasse haigestumise tõus seotud vähese vaktsineerimisega. «2023. aastal oli pea kolmandik alla üheaastastest lastest läkaköha vastu vaktsineerimata. Haiguse leviku tõkestamiseks peaks läkaköha vaktsiiniga hõlmatus olema aga vähemalt 90 protsenti. Seega on oluline, et need 30 protsenti vaktsineerimata lastest saaksid kaitsesüsti, kuna enamasti vajavadki haiglaravi alla üheaastased vaktsineerimata lapsed, kellel haigus kulgeb kõige raskemalt,» selgitas osakonnajuht.

Dr Piia Jõgi, kliinikumi ägedate infektsioonide osakonna juht. Foto: Tartu Ülikooli kliinikum

Läkaköha on hingamisteede infektsioonhaigus, mis levib piisknakkuse teel. Peamisteks sümptomiteks on köhahood, mis võivad kesta nädalaid või isegi kuid. Dr Jõgi sõnul kulgeb läkaköha tavaliselt kolmes etapis, kus haiguse sümptomid ja raskusaste muutuvad. «Esimeses, 1–2 nädalat kestvas etapis kulgeb haigus hingamisteede viirushaigustele iseloomulike sümptomitega – kerge köha, ninakinnisus, nohu ja kurguvalu. Aja jooksul köha tugevneb ja muutub sagedamaks, kuid kõrget palavikku tavaliselt ei esine. Teine etapp on haiguse kõige raskem periood, kuna köhahood muutuvad väga tugevaks ja sagedaseks ning võivad lõppeda oksendamisega ning kõõksuva heliga pikal sissehingamisel. See etapp kestab tavaliselt 2–8 nädalat. Kolmandaks etapiks on paranemisstaadium, mille käigus muutuvad köhahood harvemaks ja kergemaks. Paranemine on aeglane ja kestab kaua, ent köha muutub kergemini talutavaks ja harvemaks,» selgitas läkaköha kulgu dr Jõgi.

Läkaköhasse haigestunud inimesed peavad jääma isolatsiooni kuni 14 päevaks alates sümptomite algusest või kuni 48 tunniks pärast adekvaatse antibiootikumiravi algust. «Antibiootikumiravi määratakse kuni 14 päeva jooksul köha algusest, kuna hilisem ravi ei muuda haiguse kulgu ega takista oluliselt haigustekitaja ülekannet teistele inimestele,» selgitas dr Jõgi.

Eesti immuniseerimiskava järgi saab läkaköha vastu vaktsineerida lapsi alates kolme kuu vanusest. Esimesed kolm kuud on laps siiski haiguse eest kaitsetu. Paljudes Euroopa riikides vaktsineeritakse rasedaid pärast 20. rasedusnädalat läkaköha vastu, mis kaitseb imikut haiguse eest kuni riikliku vaktsineerimiskava rakendumiseni. Ka Eestis on kõigil rasedatel võimalus ennast läkaköha vastu vaktsineerida, et kaitsta oma tulevast last.