Muuseumikogude potentsiaali kaardistamine päritolu-uuringute kaudu (original) (raw)

Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat

This article focuses on the possibilities created through provenance research in the museum. Setting out current interest in provenance research against the backdrop of antiracist and decolonial movements such as Black Lives Matter and Rhodes Must Fall, the article focuses specifically on the history of research in ethnographic museums shaped by legislative acts such as NAGPRA in the USA, critical thinking about representational practices in anthropology, and collaborative work with originating communities. Using the Siberian collection acquired by Maria Czaplicka in 1914 and held at the Pitt Rivers Museum in Oxford as a case study, I argue that broad-ranging and open-ended provenance research akin to anthropological fieldwork allows to uncover different narratives pertaining to museum objects. It enables to understand why and how the objects were brought to the museum, the kinds of epistemic realities they have helped to build but also to attend to different cultural meanings and r...

Sign up for access to the world's latest research.

checkGet notified about relevant papers

checkSave papers to use in your research

checkJoin the discussion with peers

checkTrack your impact

Muinasobservatooriumite jälgedel – mõnest arheoastronoomia probleemkohast

Mäetagused, 2011

The article takes a critical look at archaeoastronomy as a marginalised area of research and dwells upon the so-called "bad examples" with an aim to highlight the methodological reasons why archaeoastronomy is not considered a true science. The elicited examples are indeed made by amateurs, yet with an academic research background, and published in academic format. Thus, these treatments can potentially Tõnno Jonuks www.folklore.ee/tagused www.folklore.ee/tagused www.folklore.ee/tagused www.folklore.ee/tagused www.folklore.ee/tagused 78 find their way into the knowledge of common people and shape their worldview. Until now, critical reviews of the relevant treatments have been non-existent, and the following article attempts to analyse the problematic issues in archaeoastronomy related treatments and bring out certain generalisations as to why such strange conclusions have been reached.

Ehk nõiduseks tarvitatud" – maagilised esemed Eesti muuseumikogudes

Mäetagused

Rahvapärase maagia uurimine on Eestis pika ajalooga. Juba sajandi eest hakati Eesti muuseumitesse koguma maagias kasutatud esemeid. Siiski puudub siiani ülevaade Eesti muuseumites hoitavatest maagilistest esemetest ning maagia materiaalsust kasutatakse üksnes illustratiivsetel eesmärkidel. Käesolevas artiklis anname ülevaate Eesti muuseumites leiduvatest maagilistest esemetest ning arutleme selle üle, miks ei ole füüsilisi esemeid haaratud maagia-teemalistesse uurimustesse. Märksõnad: esemeuurimus, maagia, materia magica, muuseumikogud, ratsionaalsus Kuigi maagia on paljudiskuteeritud nähtus, tegelevad sellega peamiselt folkloristid, antropoloogid ja religiooniloolased, keskendudes maagia narratiivsusele ja rituaalsusele. Suur osa maagilisi rituaale ja kontseptsioone on küll tihedalt seotud füüsiliste objektidega, kuid see valdkond on jäänud tagaplaanile ja narratiivse maagiakäsitluse puhul on maagilisi esemeid pigem eiratud või kasutatud üksnes illustratsioonidena. Selle tulemusena ei ole neid väärtustatud ka museoloogias ning kogudesse on need jõudnud kas juhuslikult või kuriositeetsete objektidena. Maagilisi esemeid leidub maailma mastaabis peamiselt antropoloogiakogudes, kogutuna antropoloogide poolt retkedelt n-ö primitiivsete rahvaste juurde peamiselt koloniaaltaustaga maades (nt Pitt Riversi muuseum Oxfordis). Ilmselt ongi maagia tõlgendust kergem omistada kultuuriliselt, ajaliselt või ruumiliselt kaugematele "võõrastele" kui omadele. Näiteks on tähele pandud, et arheoloogilised uurimused maagia, religiooni, isiklike rituaalide ja neis kasutatavate

Kirjanduslikud digikeskkonnad keeleressursside baasina: mõjukriitika juhtumiuuring päringusüsteemis KORP / Digital literary heritage projects as a source of language resources: a case of Estonian criticism in KORP

Methis. Studia humaniora Estonica

Eesti Kirjandusmuuseum on olnud teerajajaid digihumanitaaria valdkonnas juba 1990. aastatest, alates arvutikultuuri laiemast levikust. Väärtuslike andmekogude haldamisel on olnud missiooniks nende kättesaadavaks tegemine avalikkusele. Kultuuripärand avati laiemale kasutajale kahes suunas: sisupõhised otsitavad andmebaasid ning suhtepõhised andmekeskkonnad. Siinse artikli eesmärgiks on näidata arvutusliku kirjandusteaduse tänapäevaseid võimalusi ja nendega seotud kirjanduslike keeleressursside loomist koostöös korpuslingvistidega. Artiklis analüüsin kultuuripärandi sisukeskkondade ja andmekoguside kasutusvõimalusi masinloetava keeleressursina. Esimeste selliste katsetena on valminud kirjavahetuse ja kriitika märgendatud keelekorpused päringusüsteemis KORP. Käesolev uurimus toob on 20. sajandi alguse mõjukriitika probleemi näitel välja kirjanduslike keelekorpuste potentsiaali kultuuripärandi uurimisel. Estonia can soon expect an explosive growth in digital heritage and text resource...

Hiied Eesti pühapaikade uurimisloos

Mäetagused, 2009

Allikatest uurimiseni-varased teated pühakohtadest Varaseim, ja ilmselt kuulsaim hiie kirjeldus pärineb 13. sajandi algusest, mil kroonik Henrik kirjeldab, kuidas kaks preestrit 1220. aastal ristisid Järva-ja Virumaad ning kuidas nad http://www.folklore.ee/tagused/nr42/jonuks.pdf

Korpusleksikograafia uued võimalused eesti keele kollokatsioonisõnastiku näitel

Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat Estonian Papers in Applied Linguistics, 2015

Ülevaade. Artiklis tutvustame korpusleksikograafia üldisi arengutendentse ja uusi meetodeid. Käsitleme korpuse kui leksikograafilise info allika potentsiaali ning analüüsime, kuidas saab leksikograafilisi andmebaase pool-ja täisautomaatselt genereerida. Vaatleme, mil määral on uusi tehnoloogilisi lahendusi võimalik rakendada Eesti õppeleksikograafias, täpsemalt eesti keele kollokatsioonisõnastiku (KOLS) koostamisel. KOLS on esimene eestikeelne sõnastik, kus rakendatakse andmebaasi automaatset genereerimist nii märksõnastiku kui ka sõnaartikli sisu (kollokatiivse info ja näitelausete) tasandil. Tutvustame sõnastiku koostamise üldisi põhimõtteid ja esitame näidisartikli.

Loading...

Loading Preview

Sorry, preview is currently unavailable. You can download the paper by clicking the button above.

Loading...

Loading Preview

Sorry, preview is currently unavailable. You can download the paper by clicking the button above.