Keel ja Ühiskond (original) (raw)
2012, Language and Society (textbook)
Language and Society. Õpik algab ülevaatega keele tekkest ja varasemast ajaloost, keelkondade kujunemisest ja sellega seotud teaduslikest vaidlustest. Seejärel keskendutakse eesti keele kujunemisele viimase tuhande aasta jooksul. Ülevaade eesti keele ehitusest on esitatud võrdluses teiste maailma keeltega. Vaadeldakse, mille poolest meie keel on eriline, mille poolest tavaline. Õpiku viimases osas käsitletakse keele varieerumist ja eesti keele erinevaid allkeeli, keelekorraldust ja keelehoolet, terminoloogiatööd ja tõlkekultuuri. Vaatluse all on ka Eesti keelekeskkond ja seda kujundav keelepoliitika. Autorite eesmärk on kirjutada aimetekst, mis annaks ülevaate keelega seotud nähtustest väga avaralt, keskendudes eesti keelele, kuid tuues palju näiteid ja paralleele ka teistest keeltest. Õpikut koos selle juurde kuuluva õppevaraga tuleks võtta kui alusteksti, mille põhjal arendada õpilaste funktsionaalset lugemisoskust, argumenteerimis- ja süstemati-seerimisoskust, võimet oma mõtteid kõnes ja kirjas selgelt väljendada. Sellel õpikul on ka töövihik.
Related papers
Facebooki peidetud rühm ja kogukonnatunne
2016
Uurimuse eesmärk oli lähemalt tutvuda Facebooki peidetud grupis postitatava informatsiooni ja selle sisuga ning uurida lähemalt ka kogukonna tunnet selles rühmas. Teooriapeatükis anti ülevaade mitmetest erinevatest uuringutest, mis nii kaudselt kui otseselt selgitavad nii kogukonnaks kasvamise momente kui ka erinevaid sotsiaalseid aspekte, millega Facebooki suhtlusel arvestada. Peamine ülesanne oli teada saada, millist informatsiooni üliõpilased peidetud grupis omavahel vahetavad ning uurida kuivõrd on üliõpilased võimelised looma gruppe, mis toetaksid nende ülikooliõpinguid. Peamine mure varasemate uuringute puhul on olnud see, et uuritud on üldiselt Facebooki „seintele“ postitatud materjali ning üldiselt on olnud tulemuseks see, et üliõpilased postitavad igasuguseid teemasid, mis ei pruugi üldsegi akadeemilisse konteksti sobida (Selwyn, 2009). Nagu ka minu seminaritöö näitab see uurimus, et väiksemas kogukonnas ollakse võimelised hästi teemas püsima ning loodud rühma kasutati õppe...
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 2015
Artiklis tutvustatakse uurimust, mille eesmärk on selgitada välja lauselõpulist kitsast fookust laiast fookusest eristava emfaatilise primaarse lauserõhu akustilised korrelaadid eesti keeles. Tähenduseristust kandvat emfaasi vaadeldakse ka lause eelviimasel sõnal, kus selle realiseerumist ei mõjuta prosoodilise piiri korrelaadid. Uurimus täiendab varasemat uurimust, milles testiti emfaasi korrelaate piirieelses positsioonis. Uurimuse tulemusena leitakse, et piirieelses positsioonis ebaoluliseks osutunud põhitooniga seotud korrelaadid on mittepiirieelses kontekstis osaliselt olulised. Mõlemas kontekstis on oluline sihtsõna suhteline intensiivsus lauses. Lisaks vaadeldakse, kuidas emfaasi peamiseks korrelaadiks osutunud pikenemine sõnas realiseerub ning suhestub väldet signaliseerivate kestussuhetega jalas. Leitakse, et mittepiirieelses kontekstis toimub pikenemine kestussuhetele vastavalt (esimeses ja teises vältes) või seda suurendades ja vältetunnust võimendades (kolmandas vältes)....
Loading Preview
Sorry, preview is currently unavailable. You can download the paper by clicking the button above.
Related papers
Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education