Essee kirjutamisest kirjanduse eriala kursusel: üliõpilaste arusaamad ja õppejõu tagasiside (original) (raw)
Related papers
Õpilaste Loodusteadusliku Kirjaoskuse Tasemete Muutus Gümnaasiumiõpingute Jooksul
Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 2017
Uurimuse eesmärk on longituuduuringule tuginedes kirjeldada gümnaasiumiõpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse kujunemise protsessi dünaamikat. Töös kasutatud originaalinstrument koosneb neljast osast: neljast kontekstipõhisest ülesandest, teaduse olemuse ja enesehinnangu küsimustikest ning mõistekaardist. Representatiivse valimiga uuringus osalesid õpilased 42 koolist. Uurimistulemustest ilmneb, et õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tase kasvab gümnaasiumi jooksul minimaalselt. Õpilaste tulemused 10. ja 12. klassis on sarnased nii aineteadmiste reprodutseerimises, kõrgemat järku kognitiivsetes oskustes, teaduse olemuse mõistmises, enesehinnangus ja ka mõistekaardi kasutamises. Seega, kuigi õppekava on kompetentsuspõhine, näitavad uurimistulemused, et õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse taseme muutus tuleneb pigem aineteadmiste juurdekasvust kui muudest komponentidest. Seetõttu on vaja alustada hariduspoliitilist diskussiooni loodusteaduslike õppeainete õpetamise nüüdisajastamise...
Methis. Studia humaniora Estonica
Eesti Kirjandusmuuseum on olnud teerajajaid digihumanitaaria valdkonnas juba 1990. aastatest, alates arvutikultuuri laiemast levikust. Väärtuslike andmekogude haldamisel on olnud missiooniks nende kättesaadavaks tegemine avalikkusele. Kultuuripärand avati laiemale kasutajale kahes suunas: sisupõhised otsitavad andmebaasid ning suhtepõhised andmekeskkonnad. Siinse artikli eesmärgiks on näidata arvutusliku kirjandusteaduse tänapäevaseid võimalusi ja nendega seotud kirjanduslike keeleressursside loomist koostöös korpuslingvistidega. Artiklis analüüsin kultuuripärandi sisukeskkondade ja andmekoguside kasutusvõimalusi masinloetava keeleressursina. Esimeste selliste katsetena on valminud kirjavahetuse ja kriitika märgendatud keelekorpused päringusüsteemis KORP. Käesolev uurimus toob on 20. sajandi alguse mõjukriitika probleemi näitel välja kirjanduslike keelekorpuste potentsiaali kultuuripärandi uurimisel. Estonia can soon expect an explosive growth in digital heritage and text resource...
Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.-19. sajandil
2004
Valve-Liivi Kingisepp ja paljud teised. Valve-Liivi Kingisepa poolt juhitud vana kirjakeele töörühmast Tartu Ülikooli eesti keele õppetoolis on välja kasvanud mitmeid uusi tublisid kirjakeele ajalooga tegelejaid ning ilmunud sisukaid uurimusi, milles on ära kasutatud arvuti poolt pakutavaid võimalusi keeleainese analüüsil (nt.
Faktijutustus XVII sajandil. Eestimaa rüütelkonna protokollide narratoloogiline struktuur
Keel ja Kirjandus/Keel ja kirjandus, 2024
Protokollid ei jutusta lugusid, vaid jäädvustavad sündmusi võimalikult objektiiv selt ja kiretult, lihtsas keelelises vormis ja ilma protokollija isikliku hoiakuta. Mõnes mõttes on protokoll jutustuse vastand. Seetõttu pole üllatav, et ehkki mitteilu kirjanduslikke tekste kasutatakse varauusaegse kirjanduse uurimisel juba ammu, ei ole tollaseid protokolle kui jutustavat tekstivormi peaaegu uuritud, kui jätta kõrvale mõni neis esinev luuletekst. Ometi pakuvad protokollid oma varauusaegsel kujul palju võimalusi kirjanduslikuks ja eriti narratoloogiliseks uurimistööks, sest need ei piirdu istungite ja koosolekute käigus tehtud märkmetega, vaid sisaldavad ka kombi natsiooni eri tekstidest, sealhulgas näiteks ametlike saatkondade lähetusaruannetest. Protokollid moodustavad märkimisväärse osa varasel uusajal kirjapandust. Eel kõige on säilinud linnamagistraatide, maapäevade ja kohtute protokollid, paljud neist nii mustandi kui ka puhtandina, milles tekstid osalt kattuvad. Kirjalikustumise ja õiguslikustamise edenedes protokolliti kõikvõimalike ametkondade koosolekuid ja läbirääkimisi üha sagedamini ja põhjalikumalt. Protokoll tungis oma jäädvustava funktsiooni tõttu kõikjale ning muutus juriidiliselt üha kaalukamaks. Peale üksikute erandite on protokollid käsitsi kirjutatud, mistõttu just mustandeid on kiirustava, soditud kirjutamisviisi, sageli ka ulatuslike paranduste, kustutamiste ja täienduste tõttu tihti keeruline lugeda. Käesoleva artikli eesmärk on esile tõsta Eestimaa rüütelkonna sekretäri Caspar Meyeri aastatel 1634-1653 kirja pandud protokollide põhjal juhtumiuuringu vormis protokolližanri kirjanduslikku, narratoloogilist potentsiaali, mille toel mõista ja tõl gendada neis leiduvat tõsielu peegeldavat lugu balti elulaadist (sks Lebenswelt). Pole kahtlust, et protokollides on jäädvustatud tegelik, mitte väljamõeldud "balti maailm". Seda enam pakub huvi kujutamisviis: millises keeleregistris ja vormis protokollijast sekretär ning teda järgides ümberkirjutaja sündmuse esitas ning kas ja milliseid nar ratiivi elemente ta seejuures kasutas. Artikli avaosas vaatlen lähemalt protokolli ja aruande mõistet ja uurimislugu just saksakeelses kultuuriruumis, lähtudes asjaolust, et varauusaegne mitmekeelne Tallinn oli hoolimata kuulumisest Rootsi ülemvõimu alla domineerivalt saksakeelse asjaajamiskultuuriga linn. Seejärel käsitlen Eestimaa rüütelkonna sekretäri Caspar Meyerit kui kirjameest ja autorit ning tema kirja pandud protokolle, keskendudes nendes leiduvate jutustavate struktuuride analüüsile. Näidete valikul pööran tähele panu ka sellele, kuidas protokolli autor kujutab ametlikus tekstis iseennast.
Methis. Studia humaniora Estonica, 2017
Teesid: Artikkel keskendub eepose „Kalevipoeg“ käsitlusele võrdleva kirjandusteaduse vaatepunktist. „Kalevipoja“ uurimine ilukirjandusliku teosena muutis paradigmaatiliselt rahvuseepose senist tõlgendust ja seda tänu Jüri Talveti käsitlustele „Kalevipojast“ kui suurest Euroopa eeposest, silmapaistavast maailmakirjanduse kunsteeposte seas. Eepose teksti ja poeetika kirjandusteaduslik uurimine on selgitanud, kuidas eepose tekst on üles ehitatud sisemistele, intratekstuaalsetele seostele, mis korduvad gradatsiooniliselt ja toetuvad teatud kindlatele tekstuaalsetele sõlmpunktidele, näiteks „Saarepiiga“, „uni“ jpt. Enam kui autentsed allikad, on „Kalevipoja“ kui kirjandusliku teksti puhul oluline eepose toimimine pidevalt uusi tekste ärgitava tüvitekstina. Eepose analüüs näitab, kuidas selliste seoste alusel tekivad uued kultuurilised ühikud, kauneid näiteid selliste motiivikordustele rajatud seosteahelate kohta leidub ka Jüri Talveti luules. The article focuses on the treatment of the e...
Õpilaste hinnangud kuuendate klasside inglise keele õpikule "I Love English IV
2019
Õpikute hindamine ! 2 Õpilaste hinnangud kuuendate klasside inglise keele õpikule "I Love English IV" Resümee Keeleõppe üks kasutatavamaid õppevahendeid on õpik. Paljud õppijad toetuvad suurel määral õpikule, seega on oluline, et õpik oleks kohandatud õpilastele ning arvestaks nende vajaduste ja ootustega. Õpikute hindajateks on enamasti õpetajad, kuid õpilaste hinnangutele pole oluliselt tähelepanu pööratud. Eestis on hinnatud inglise keele õpikuid õpetajate vaatevinklist ning analüüsitud õpikute eriosasid, kuid ei teata, millised on õpilaste hinnangud inglise keele õpikutele. Magistritöö eesmärgiks oli selgitada välja õpilaste hinnangud Eesti koolides enimkasutatavale II kooliastme inglise keele õpikule "I Love English IV". Kvantitatiivse uuringu andmed koguti hindamismudelit kasutades 165 uuringus osalenud õpilaselt. Uurimusest selgus, et õpilased on inglise keele õpikuga "I Love English IV" valdavalt rahul, kuid sisuga ollakse vähem rahul kui õpiku välimuse ja ülesehitusega. Rohkem oldi rahul 2015. aastal välja antud õpikuga kui 2006. ja 2009. aastal välja antud õpikuga. Lisaks selgus, et õpilastele meeldib õpiku juures kõige enam selle atraktiivsus. Kõige vähem meeldis 2006. ja 2009. aasta väljaande juures teemade mittetänapäevasus ning 2015. aasta õpiku juures selle liigne kaal. Märksõnad: inglise keele õpikut hindamine, õpilaste hinnangud, hindamismudel Õpikute hindamine ! 3 Students' Opinions of English Textbook "I Love English IV"
Methis. Studia humaniora Estonica, 2012
I lu k ir j a n d u se t õlke d 2 0. s a j a n d i es im ese p oole Ees t i j a S oo m e r a a m a t u t o o d a n g u s (19 0 0-194 0) A i le Möld re Sissejuhatus Käesolevas artiklis esitatakse statistilised andmed tõlkeilukirjanduse väljaandmisest Eestis 20. sajandi esimese nelja kümnendi jooksul-ajal, mil Eesti kujunes moodsaks euroopalikuks ühiskonnaks ning rajati omariiklus. Ammutades mõjutusi Euroopa vooludest ja suundumustest, tõusis kultuur professionaalsele tasemele. Selles protsessis mängis otsustavat rolli tõlkimine. Teoreetiliselt taustalt paigutub käsitlus raamatuajaloo raamesse. Briti raamatuloolase Simon Elioti sõnul on raamatuloo aine juuripidi materiaalses maailmas, artefaktides, mida saab osaliselt iseloomustada ja mõista loendatava hulgana (Eliot 2002: 283-284). Trükistatistika, andmed raamatutoodangu kohta loovad avarama konteksti, mis võimaldab anda juhtumiuuringutes kindlakstehtud detailidele laiema tähenduse. Üks olulisi aspekte raamatutoodangu analüüsis on tõlkekirjanduse osakaalu ja koostise käsitlemine, uurimaks erinevate lähtekeelte rolli ja mahu muutumist ajas, erinevate kirjastajate osa tõlgete publitseerimises, tekstide valikut mõjutavaid tegureid jm. Raamatuloo loomupärane interdistsiplinaarsus viib mitmete teaduste, sealhulgas bibliograafia, sotsioloogia, ajaloo ja kirjandusloo meetodite ning teoreetiliste kontseptsioonide kasutamisele, sidudes raamatuloo ka tõlkelooga. Peeter Torop (1999: 72) nimetab tõlkekultuuri uurimise lähtepunktide seas statistilis-sotsioloogilisi probleeme, mis puudutavad kõigepealt tõlgete väljaandmist-tõlgete hulka kirjandusprotsessis, tõlke-ja algupärase kirjanduse vahekorda. Vaadeldava perioodi tõlgete statistika koostamise allikateks on retrospektiivne bibliograafia "Eestikeelne raamat 1901-1917" (Annus 1993), mille täiendused on avaldatud retrospektiivses bibliograafias "Eestikeelne raamat 1525-1850" (Annus 2000). 1993. aastal keelte, autorite, tõlkijate või teoste avaldamise käiku, seostades neid ajajärgu majandusliku, poliitilise, ideoloogilise ja kirjandusliku arengu ning lugejate maitse ja eelistustega. K i r j a n d u s
Kirjandus ja digitaalne tehnoloogia / Literature and Digital Technology
Methis. Studia humaniora Estonica
Eesti kirjanduse ja digitehnoloogilise pöörde suhted ulatuvad juba enam kui kahekümne aasta tagusesse aega. Siinse artikliga antakse ülevaade, kuidas digitaalne tehnoloogia on mõjutanud Eestis kirjanduse, sh kirjandusajaloo üle mõtlemist ning nüüdisaegseid kirjanduslikke vorme. Tuuakse näiteid Eestis teostatud digihumanitaariaga seostatavatest projektidest ja digitaalse kirjanduse avaldumisvormidest. Samuti arutletakse artiklis digihumanitaaria mõiste üle ja selle üle, mida tähendab eesti kirjanduse uurimine digihumanitaaria kontekstis. Püstitatakse ka küsimus, kas digihumanitaaria muudab kirjandusuurimises midagi olemuslikult – kas ta on kirjandusuurimise tööriist/meetod või hoopis täiesti uus distsipliin. The relations between Estonian literature and the digital technological turn date back to more than twenty years. The aim of this article is to give an overview as to how digital technology has influenced re-thinking about literature and literary history in Estonia as well as h...