Gozal D: Effect of supplemental oxygen on sleep architecture and cardiorespiratory events in preterm infants (original) (raw)

Children's sleep, health and behaviour

2018

Käesoleva uurimustöö eesmärk oli uurida lasteaedade lapsi – kuidas nende päevase uinaku pikkus ja kvaliteet on seotud ööune pikkuse ja kvaliteediga ning kuidas mõlemad on seotud tervise- ja käitumisprobleemidega. Valim koosnes 112st Tartu linna ja maakonna lapsest. Uuring oli küsimustikupõhine. Lapse kohta täitsid küsimustikud nii uuritava lapse vanemad kui lasteaia rühma õpetajad. Uuringu tulemused aitavad kaardistada päeva- ja ööune mustrite seoseid probleemsete valdkondadega, mis annavad aluse täpsemateks ja mahukamateks uuringuteks. Tulemused ei näidanud statistiliselt olulisi seoseid lõuna- ja ööune vahel. Küll aga oli lühem ööuni ema hinnangul seotud kehvema tervisega, rohkemate valude ja negatiivse meeleoluga. Vanusega laste vastandlik käitumine küll vähenes, kuid rohkem vastandlikku käitumist oli seotud ka lühema lõunaunega. Käitumisprobleemid olid seotud ka uneprobleemidega üldiselt

Luukahjustuse risk krambivastaste ravimite kasutamisel

2012

Karbamasepiini, fenobarbitaali, fenutoiini, primidooni, okskarbasepiini, lamotrigiini ja naatriumvalproaadi pikaajaline kasutamine on seotud luutiheduse vahenemisega, mis voib viia osteopeenia, osteoporoosi ja luumurdude tekkeni. Eesti Arst 2012; 91(5):253–255

Pöördvaktsinoloogia ja struktuuribioloogia: uued võtted vaktsiiniarenduses

Eesti Arst, 2014

Klassikalised põhimõtted vaktsinoloogias formuleeris 19. sajandi lõpul L. Pasteur. See on andnud meile vaktsiine 27 haigustekitaja vastu ning viinud paljude nakkushaiguste leviku olulise vähenemiseni, rõugete puhul isegi täieliku kadumiseni. Siiski on hulk üle maailma levivaid haigusi, mille vastu pole suudetud seni kasutatud meetoditega vaktsiini saada. Võib öelda, et klassikalise vaktsinoloogia võimalused on praeguseks ennast ammendanud ja vajadus uute strateegiate järele on ilmselge. Molekulaarbioloogia areng on viimastel aastatel andnud konkreetseid väljundeid uute vaktsiinide saamisel. Genoomika võimalusi kasutades on haigustekitajatest võimalik kiiresti leida seni tundmata antigeene, mis on sobivad vaktsiini tegemiseks. Haigustekitaja genoomi uurimisest saadud info kasutamist vaktsiiniantigeenide leidmiseks nimetatakse kokkuvõtlikult pöördvaktsinoloogiaks. Artiklis on lähemalt vaadeldud, kuidas pöördvaktsinoloogiat kasutati meningokokk B vastase vaktsiini loomisel. Samuti on selgitatud struktuuribioloogia rolli seni kättesaamatuks jäänud vaktsiinide arendamisel või olemasolevate vaktsiinide paremaks muutmisel.

Mida Teevad Mõtted, Kui Nad Mõlguvad?

Emakeele Seltsi aastaraamat, 2012

Annotatsioon. Artiklis vaadeldakse sünkroonsele ja diakroonsele keeleainesele tuginedes ning kognitiivse semantika, eriti aga kehapõhisuse teooriast lähtudes, milline kehaline aluskogemus on motiveerinud sõna mõlkuma kasutuselevõttu perioodilisi mõtteprotsesse tähistava verbina. Ilmneb, et ülekanne mõtteprotsesside valda on toimunud kas LIIKUMISE või TAJU valdkonnast, rajanedes mittetranslokatiivse liikumise kogemusel. Verbiga kirjeldatavat liikumismaneeri iseloomustab eelmõisteline TSÜKLI kujundskeem, mis taju vallas ilmneb korduvuse või/ja katkendlikkusena. Regilaulude keelekasutusest leiti ka tõenäoline vanim tähendus ja esitati selle võimalik arhetüüpne kehapõhine alussituatsioon. Jõuti järeldusele, et leidub mitu võimalikku teed, kuidas algsetest kehapõhisematest tähendustest on võidud saada tänapäevane tähendus 'mõtteprotsess'. Artiklis arutletakse selle üle, e t nähtused, mis sünkroonses plaanis võivad tunduda metafoorsena, võivad diakroonsete andmete kaasamisel ilmutada end järkjärguliste muutuste ahelana või koguni paralleelharusid sisaldava võrgustikuna. 1 Võtmesõnad: kognitiivne semantika, evolutsiooniline psühholoogia, kehapõhisus, mõistestamine, mõtteprotsessid, eesti keel "Nad õppisid vinnama," jätkas Unihiir, [-] "ja nad vinnasid kõiksugu asju-kõike, mis algab m-tähega." 2