PENGARUH PENAMBAHAN BEKATUL DAN ECENG GONDOK PADA MEDIA TANAM TERHADAP HASIL DAN KANDUNGAN PROTEIN JAMUR TIRAM PUTIH (Pleurotus ostreatus (Jacq. exFr.) Kummer) = EFFECT OF RICE BRAN AND WA TER HYACINTH ADDITION TO GROWIN (original) (raw)
Related papers
Forestry Studies, 2013
The effect of drainage in peatland forests has been studied in Estonia but research on bog pine (Pinus sylvestris L.) stands is lacking and mixed opinions on the expediency of amelioration in this site type are found. In order to obtain more information on the post drainage effects, measurements were conducted in a drained oligotrophic bog Scots pine stand (with a relatively thin peat layer) in Järvselja. Relationship between stand characteristics and distance from the drainage ditch was described and measurement data was compared with data that had been collected 59 years earlier in the same stand. Over time the stand structure and productivity had changed. Due to lengthy drainage, increase in several stand characteristics became evident: mean height 84% (8.60 ± 0.39 m), mean DBH 48% (6.55 ± 0.59 cm), basal area 59% (10.6 ± 3.4 m 2 ha-1) and growing stock 179% (169 ± 32 m 3 ha-1). Growth conditions had improved (site class improvement 1.8 units) and since earlier comparison data was from an already drained stand, actual change in stand characteristics and productivity compared to pre-drained state, has to be even greater. The studied stand is a good example of successful forest drainage in a bog pine forest and these results contribute to a better understanding of post drainage developments in these types of forests.
NÕU ANDJAST NÕUSTAJAKS Käsiraamat põllumajandusnõustajatele
Sissejuhatus Nõustamine, nagu paljud muudki tegevusvaldkonnad, võib olla nii amet kui vaba aja harrastus. Oleme me ju kõik aeg-ajalt kokad, ehitustöölised, autojuhid või õpetajad. Et mõne tegevusega leiba teenida ja ühtlasi oma tööd nautida, tuleb kasuks olla oma ala meister, professionaal. Selleks omakorda on vajalikud spetsiifilised teadmised, suhtumine ja oskused. Kogemuste kasvades, pidevalt arenevate teadmistega ja õige suhtumise olemasolul on võimalik saavutada virtuoossus oskuste kasutamisel. Professionaalset nõustamist eristavad asjaarmastajalikust nõu andmisest järgmised tunnused: • Nõustaja tegeleb nii kliendi kui teemaga. Nõu andja tegeleb ainult teemaga-vältides isiklikku suhet või vastupidi-isiklikuks minnes ei suuda eristada enda ja kliendi probleeme. • Nõustaja tegevuse tulemus on kliendi maailmas positiivsete muutuste saavutamine. Nõu andja tegevuse tulemus on enese rahuldamine. Klientide ootused Saada odavat ja kvaliteetset teenust (meelsamini tasuta) Operatiivsust, saada kõike otsekohe Vältida/lahendada probleeme, saada päästetud Olla kontaktis kompetentse isikuga, kes on pidevalt kättesaadav Meeldivat suhtumist, usalduslikku kontakti, abivalmidust Lubadustest kinnipidamist Erisoodustusi, vastutulekuid, töö ärategemist Jne. Tööandja ootused Rohkem lepinguid ja raha Vähem kulutusi ja töövahendeid Suurt kompetentsust, pidevat enesetäiendamist Klientide rahulolu ja kaebuste vältimist Võimet olla kolmes kohas korraga Jne. Kolleegide ootused Saada informatsiooni Saada tuge, nõuannet, abi tööde tegemisel Olla kiiresti kättesaadav Jagada oma töövahendeid Mitte konkureerida Jne. Pere (kodu) ootused Suur sissetulek Palju vaba aega pereliikmete jaoks Prestiižikas töö Jne. Informatiivsed Jutt on asjalik, konkreetne, argumenteeritud ja seostatud, põhineb faktidel Emotsionaalsed Väljendatakse ka oma tundeid, suhtumist ja hoiakuid antud teema või partneri suhtes Lihtsad Jutt on arusaadav, vastab partneri tasemele ja tema poolt tuntavatele mõistetele Parasjagu tihedad Vahetatava info hulk ajaühikus on optimaalne ja vastavuses partneri vastuvõtuvõimega
Luukahjustuse risk krambivastaste ravimite kasutamisel
2012
Karbamasepiini, fenobarbitaali, fenutoiini, primidooni, okskarbasepiini, lamotrigiini ja naatriumvalproaadi pikaajaline kasutamine on seotud luutiheduse vahenemisega, mis voib viia osteopeenia, osteoporoosi ja luumurdude tekkeni. Eesti Arst 2012; 91(5):253–255
Mäetagused
This paper studies further the idea expressed by Paul Claval about landscape as a playground. For a decade, scholars have wondered whether games such as geocaching could be used if not in planning, then at least in getting feedback about people’s landscape preferences. This paper studies the role of geocaching in landscape changes through three lenses: geocaching as consumption of nature’s contribution to people, as influence on the environment, and as place making. The author concludes that, first, landscape can indeed serve as a playground and let the players inscribe on its layers of meaning understandable only for the dedicated (initiated). Second, the hope for getting feedback about preferences will probably fail, as the players care more about the contents of the game, but at the same time we could get insights into the preferences of the player communities. Finally, the game allows for recreating and remembering places and telling stories.