Programmid (original) (raw)

Keelepoliitika elluviimiseks rakendatakse erinevaid riiklikke programme.

Keeleprogrammid

Programmi eesmärgid hõlmavad eesti keele õppe kvaliteedi tõstmist ning eesti keele õppe ja keelevaldkonna e-teenuste kättesaadavuse parandamist. Lisaks arendatakse programmi raames keeleõppe metoodikaid ning hindamise ja testimise meetodeid, integreerides nendesse kaasaegset keeletehnoloogiat. Programmi oluliseks eesmärgiks on ka keelevaldkonna professionaalide järelkasvu soodustamine, sealhulgas eesti keele kursuste pakkumine vähemalt 2500 haridustöötajale. Programmi tegevused on kavandatud kuni 2029. aastani.

Programmi peamine elluviija on Eesti Keele Instituut (EKI), kelle partneriteks on Haridus- ja Teadusministeerium ning Haridus- ja Noorteamet.

Euroopa Liidu kaasrahastatud programmi "Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine" kohta loe lähemalt Eesti Keele Instituudi veebilehelt.

Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise eesmärk on arendada eestikeelset terminivara, luua ekspertide võrgustik, kaasates valdkondlikke ja erialaseid terminikomisjone ning populariseerida terminitööd ja oskuskeelekorraldust laiemalt.

Eesti terminitööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammist „Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtete (2019–2027)“ alusel. Seejuures peetakse oluliseks oskuskeele arendamist ja tulemuste jagamist avalikult, rahvusvahelist koostööd, terminikomisjonide toetamist ja terminikogukonna infovahetust.

Programmi eesmärk on väärtustada eesti teaduskeelt, saata ringlusse loodud terminivara ning toetada eesti keeles õpetamist kõrgeimatel õppeastmetel.

Eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammist „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise toetamise põhimõtted 2018–2027“ alusel. See on jätkuks varasematele riiklikele programmidele „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine 2008–2012“ ja „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013–2017“.

Programmi juhtkomitee:

• Helin Kask – juhtkomitee esimees, Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), keelepoliitika osakonna nõunik
• Andero Adamson – HTM, keelepoliitika osakonna juhataja
• Sigrid Vaher – HTM, kõrgharidusosakonna asejuhataja
• Jürgen Rakaselg – HTM, kaasava hariduse valdkonna juht
• Martin Eessalu – Eesti Keele Instituut, teadus- ja arendusjuht
• Priit Kulu – Tallinna Tehnikaülikool, emeriitprofessor
• Liisi Lembinen – Tartu Ülikooli raamatukogu, arendusdirektor
• Aili Sandre – Eesti Keeletoimetajate Liit, tegevliige

Programmiga laiendatakse Eesti huvi kandepinda ning tuuakse akadeemilise stuudiumi kaudu Eesti tundmise juurde haritud inimesi võimalikult paljudelt tegevusaladelt. Õppe sihtrühm on Eesti, eesti keele ja kultuuri huvilised kogu maailmas, eelkõige välisriikide ülikoolides õppivad tudengid, aga ka asukohariikide poliitikud, ametnikud, teadlased, ettevõtjad ning teised arvamusliidrid ja spetsialistid.

Programmi koordineerib Haridus- ja Noorteamet.

Vaata lisaks

Soome-ugri keelesugulus on eestlaste rahvusliku identiteedi olulisemaid koostisosi, aidates muu hulgas mõtestada eesti keele ja kultuuri ajalugu ja nüüdisarengut. Hõimurahvaste programmi eesmärk on hõimurahvaste keelte ja kultuuride kestmine ja areng. Selleks toetatakse hõimurahvaste keelte ja kultuuride arendamist teadus-, kultuuri- ja haridustegevuse kaudu ning soodustatakse hõimurahvaste omavahelisi kontakte ja koostööd.

Hõimurahvaste keelte ja kultuuride arendamist toetab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammist toetusmeetme „Hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetus 2021–2027" alusel.

Programmi koordineerib Eesti Keele Instituut, kommunikatsiooni huvirühmadele aitab korraldada Fenno-Ugria Asutus MTÜ.

Vaata lisaks

Programmi üldine eesmärk on toetada eesti keele ja kultuuri säilimist, kasvatada ja tugevdada eesti keele ja kultuuri alast teadus- ja arendustegevuse võimekust Eesti teaduse ning laiemalt kogu ühiskonna arengu toetamisel vastavalt TAIE arengukava fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ teekaardile.

Riikliku programmi „Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027“ neli alaeesmärki on:

1. toetada keele ja kultuuri alast teadus- ja arendustegevust;
2. juurutada digitaalsete vahendite kasutamist teadustöös;
3. toetada valdkondadevahelist ja rahvusvahelist koostööd;
4. kindlustada tulemuste võimalikult laialdane kättesaadavus.

Lisainfo: Maarja Lillak ([email protected])

Programmi nõukogu:

• Maarja Lillak – nõukogu esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert;
• Kristel Uiboaed – aseesimees, keeletehnoloogia ekspert ja erasektori esindaja;
• Viivian Jõemets – Kultuuriministeeriumi teadusnõunik;
• Priit Pirsko – Rahvusarhiiv, riigiarhivaar;
• Andres Karjus – Tallinna Ülikool, kultuuriandmete analüüsi teadur;
• Helen Hint – Tartu Ülikool, akadeemilise väljendusoskuse teadur;
• Tõnno Jonuks – Eesti Kirjandusmuuseum, juhtivteadur.

Riiklik programm „Eesti keeletehnoloogia 2018-2027“ toetab keeletehnoloogiaalast teadus- ja arendustegevust, et luua uusi eesti keele keeletehnoloogilisi rakendusi, tõsta olemasolevate rakenduste kvaliteeti ning võtta neid kasutusele võimalikult paljudes valdkondades, nii era-, avalikus kui kolmandas sektoris.

Programmi eesmärk on, et eesti keele keeletehnoloogia põhikomponendid oleks rahvusvahelises võrdluses heal tasemel ja eesti keeletehnoloogiat kasutaks lai sihtgrupp.

Eesti keeletehnoloogia valdkonna arendamise ning keeletehnoloogia vahendite laialdase kasutuselevõtu tegevuskava 2022–2024

Programmi eesmärkide saavutamist toetatakse kolme meetme abil:

1. Baastehnoloogiate ja -ressursside arendamine, mida ei ole veel rakendatud mingi süsteemi osana ja mille tulemus on terviklik tarkvaramoodul või süstematiseeritud keeleressurss;
2. Keeletehnoloogia kasutuselevõtt, mis hõlmab tehnoloogia rakendamist mingi süsteemi osana või iseseisva rakenduse loomist ja mille tulemus on keeletehnoloogia toimimine mingi süsteemi osana või keeletehnoloogilise fookusega rakenduse valmimine;
3. Eesti Keeleressursside Keskuse (EKRK) kui keeletehnoloogia keskse taristu ja infovahendaja toetamine ning rahvusvahelise koostöö edendamine.

Toetusi saab taotleda avatud taotlusvooru kaudu Eesti Teadusinfosüsteemis.

Lisainfo: Helin Kask ([email protected])

Keelekümblusprogramm on süsteemne, terviklik ja toetatud õppe korraldamise viis, mille aluseks on erinevad koolieelse lasteasutuse keelekümblusrühmas ja põhikooli keelekümblusklassis rakendatavad mudelid.

Eestis rakendatakse keelekümblust kui õppeviisi erinevate keelekümblusprogrammi mudelitena lasteaedade ja põhikoolide õppes (sihtkeeleks eesti keel, kahesuunalise puhul eesti ja vene/ukraina keel). Lasteaedades tähendab keelekümblusprogrammiline õpe sihtkeelset õpet vähemalt 50% ja põhikoolis 60% ulatuses. Keelekümblusprogrammiga liitumine on vabatahtlik.

Keelekümblusprogrammis kasutatakse õppetegevustes eesti keelt ehk sihtkeelt riiklike õppekavade alusel ning liitumisel vastutab haridusasutus keelekümbluse põhimõtete järgimise eest õppes. Näiteks luuakse keele omandamise toetuseks turvaline ümbritsev keelekeskkond ja õppetegevuse jooksul kasutatakse rohkem aktiivse suhtlemise võimalusi (80% õpilaste, 20% õpetaja aktiivsus), kasutatakse rühmasõpet ja paaristööd jm, kus õppijad julgevad ja saavad eesti keelt kasutada.

Liitumissoovi korral on kontaktisikuks:

Elina Bratšun-Küüsmaa: [email protected]

Viimati uuendatud 25.09.2024