puncak - Wikikamus (original) (raw)
puncak (ejaan Jawi ڤونچق, jamak puncak-puncak or puncak2)
- Bahagian teratas suatu tempat (seperti gunung).
- Kemuncak atau titik terhebat seseorang atau sesuatu.
- Kamus Dewan: pun·ca/
bahagian teratas gunung
Arab: قِمَّة f (qimma)
Aromania: cãrciliu n, creashtit n, ciumã f, culmã f, angheauã f
Dalmatia: čama m
Esperanto: pinto (eo), montopinto
Gael Scotland: mullach m
Galicia: coto (gl) m, outeiro (gl) m, pico (gl) m, bico (gl) m, cume (gl) m
Istriot: seîma f
Kazakh: шың (şyñ)
Korea: 산꼭대기 (sankkokdaegi)
Kurdi:
Kurdi Selatan: لۊتگە (lütge)
Kurdi Tengah: لووتکە (lûtke), دوند (dund), ترۆپک (tropk)
Kurdi Utara: gupik (ku), lûtke (ku)Latvia: virsotne f
Makedonia: врв m (vrv)
Quechua: pikchu
Sorbia:
Sorbia Bawah: wjerch mTocharia B: mrāce
Turki Uthmaniyah: قله (kulle)
Venetia: sima f
Zazaki: sersıq
"puncak" di Kamus Dewan, Edisi Keempat, Dewan Bahasa dan Pustaka, →ISBN, 2005.
"puncak" di Pusat Rujukan Persuratan Melayu.