Kirjandusklassika digiprojektid kui teadusressurss (original) (raw)
Related papers
Kirjandus ja digitaalne tehnoloogia / Literature and Digital Technology
Methis. Studia humaniora Estonica
Eesti kirjanduse ja digitehnoloogilise pöörde suhted ulatuvad juba enam kui kahekümne aasta tagusesse aega. Siinse artikliga antakse ülevaade, kuidas digitaalne tehnoloogia on mõjutanud Eestis kirjanduse, sh kirjandusajaloo üle mõtlemist ning nüüdisaegseid kirjanduslikke vorme. Tuuakse näiteid Eestis teostatud digihumanitaariaga seostatavatest projektidest ja digitaalse kirjanduse avaldumisvormidest. Samuti arutletakse artiklis digihumanitaaria mõiste üle ja selle üle, mida tähendab eesti kirjanduse uurimine digihumanitaaria kontekstis. Püstitatakse ka küsimus, kas digihumanitaaria muudab kirjandusuurimises midagi olemuslikult – kas ta on kirjandusuurimise tööriist/meetod või hoopis täiesti uus distsipliin. The relations between Estonian literature and the digital technological turn date back to more than twenty years. The aim of this article is to give an overview as to how digital technology has influenced re-thinking about literature and literary history in Estonia as well as h...
Methis. Studia humaniora Estonica
Eesti Kirjandusmuuseum on olnud teerajajaid digihumanitaaria valdkonnas juba 1990. aastatest, alates arvutikultuuri laiemast levikust. Väärtuslike andmekogude haldamisel on olnud missiooniks nende kättesaadavaks tegemine avalikkusele. Kultuuripärand avati laiemale kasutajale kahes suunas: sisupõhised otsitavad andmebaasid ning suhtepõhised andmekeskkonnad. Siinse artikli eesmärgiks on näidata arvutusliku kirjandusteaduse tänapäevaseid võimalusi ja nendega seotud kirjanduslike keeleressursside loomist koostöös korpuslingvistidega. Artiklis analüüsin kultuuripärandi sisukeskkondade ja andmekoguside kasutusvõimalusi masinloetava keeleressursina. Esimeste selliste katsetena on valminud kirjavahetuse ja kriitika märgendatud keelekorpused päringusüsteemis KORP. Käesolev uurimus toob on 20. sajandi alguse mõjukriitika probleemi näitel välja kirjanduslike keelekorpuste potentsiaali kultuuripärandi uurimisel. Estonia can soon expect an explosive growth in digital heritage and text resource...
Sülg uudsete teadusuuringute objektina
2003
Sulg on heterogeenne suuoone limaskesta ning hambaid umbritsev vedelik, mis sisaldab glukoproteiine jt valke, elektroluute, vaikesi orgaanilisi molekule ning verest parinevaid komponente. Sulje too puhastava lahuse, ioonide reservuaari, lubrikandi ja puhvrina on hasti teada. Eesti Arst 2003; 82 (2): 477–484
Õpilaste Loodusteadusliku Kirjaoskuse Tasemete Muutus Gümnaasiumiõpingute Jooksul
Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 2017
Uurimuse eesmärk on longituuduuringule tuginedes kirjeldada gümnaasiumiõpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse kujunemise protsessi dünaamikat. Töös kasutatud originaalinstrument koosneb neljast osast: neljast kontekstipõhisest ülesandest, teaduse olemuse ja enesehinnangu küsimustikest ning mõistekaardist. Representatiivse valimiga uuringus osalesid õpilased 42 koolist. Uurimistulemustest ilmneb, et õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tase kasvab gümnaasiumi jooksul minimaalselt. Õpilaste tulemused 10. ja 12. klassis on sarnased nii aineteadmiste reprodutseerimises, kõrgemat järku kognitiivsetes oskustes, teaduse olemuse mõistmises, enesehinnangus ja ka mõistekaardi kasutamises. Seega, kuigi õppekava on kompetentsuspõhine, näitavad uurimistulemused, et õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse taseme muutus tuleneb pigem aineteadmiste juurdekasvust kui muudest komponentidest. Seetõttu on vaja alustada hariduspoliitilist diskussiooni loodusteaduslike õppeainete õpetamise nüüdisajastamise...
Muuseumikogude potentsiaali kaardistamine päritolu-uuringute kaudu
Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat
This article focuses on the possibilities created through provenance research in the museum. Setting out current interest in provenance research against the backdrop of antiracist and decolonial movements such as Black Lives Matter and Rhodes Must Fall, the article focuses specifically on the history of research in ethnographic museums shaped by legislative acts such as NAGPRA in the USA, critical thinking about representational practices in anthropology, and collaborative work with originating communities. Using the Siberian collection acquired by Maria Czaplicka in 1914 and held at the Pitt Rivers Museum in Oxford as a case study, I argue that broad-ranging and open-ended provenance research akin to anthropological fieldwork allows to uncover different narratives pertaining to museum objects. It enables to understand why and how the objects were brought to the museum, the kinds of epistemic realities they have helped to build but also to attend to different cultural meanings and r...
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics
Kirjandusteadlaste ja arvutilingvistide koostöös katseprojektina valminud Johannes Semperi ja Johannes Barbaruse kirjavahetuse korpus on nii kirjanduslooliselt kui tekstilingvistiliselt huvipakkuv digitaalandmestik. Kirjandusteadlastele avab kaasaegsete digitaalsete meetodite kasutuselevõtt huvitavaid uurimisperspektiive ja vanade uurimistulemuste ülekontrollimise võimalusi arvutuslike meetoditega. Korpuslingvistidele on aga väljakutseks ajaloolise ja isikupärase keelekasutusega, erinevatest keeltest kubiseva ja rohkete koha-, aja- ja isikuviidetega tekstimaterjali ettevalmistamine rikkalikult märgendatud korpuseks. Artikkel peatub üksikasjalikumalt nii käsikirjalise materjali digitaalseks tekstiandmestikuks ettevalmistamise kui ka analüüsi- ja märgendamisprotsessi probleemidel ja nende võimalikel lahendustel. Kasutajatele tutvustatakse ka korpuste päringusüsteemi KORP võimalusi sarnaste tekstide uurimiseks. . Marin Laak, Kaarel Veskis, Kadri Vider, Neeme Kahusk, and Olga Gerassimen...